/nginx/o/2008/09/12/73859t1h0a7b.jpg)
Maavalitsuste ja maanteeameti eestvedamisel peaks valitsus peagi algatama Tallinnast Iklani kulgeva Via Baltica liiklussoone teemaplaneeringu, milles täpsustatakse trassikoridori, mille järgi saaks maantee tulevikus neljarealiseks ehitada.
Riik hakkab Via Baltica maanteed neljarealiseks joonistama
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
24. september 2008, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu ulatub neljarealine ehk esimese klassi nõuetele vastav maanteelõik Tallinnast välja tosina kilomeetri jagu, tahetakse tulevikus laiendada tee kaheks kaherealise sõidusuunaga asfaldilindiks Ääsmäe viadukti juurest Pärnuni ja Pärnust kuni Häädemeesteni, kirjutas Pärnu Postimees. Planeeritava teelõigu pikkus on kokku ligi 150 kilomeetrit.
Pilk 20 aastat ette
Teemaplaneeringu käigus valitakse variante võrreldes välja sobivaim trass kõigile ümbersõitudele ja määratakse kindlaks kogujateede, kergliiklusteede, ristmike ja ristete asukohad, et oleks tagatud parem liiklusohutus ning teedevõrgu toimimine.
Planeeringu järgi tuleb Pärnumaal leida lahendused Are ja Pärnu ümbersõidule ning Nurme õgvendusele, väljaspool Pärnu maakonda planeeritakse ümbersõitu Kernu alevist.
Maanteeameti planeeringute osakonna projektijuhi Andres Urmi sõnutsi on teemaplaneeringu eesmärk panna paika 15-20 aasta visioon, mida saaks hakata kavadesse sisse kirjutama ja lõikude kaupa rahastamisvõimalusi otsima.
Maavalitsused ja maanteeamet saavad planeeringuga teada need kohad, mis kõige rohkem põlevad ja parandamist vajavad.
Urmi jutu järgi tuleb esmajärjekorras kõne alla linnade ja asulate ümbrus, kus liiklustihedus aasta-aastalt kasvab.
Praegune tee jääb kitsaks
Mullu tehtud liiklustiheduse loenduse andmete järgi sõitis näiteks Pärnu ja Sauga vahel ööpäevas üle 10 000 sõiduki, Pärnust Uulu poole oli ööpäevane liiklustihedus üle 8000 sõiduki. Arest Ääsmäeni jääb ööpäevane liikluskoormus 7000 sõiduki alla, Uulust Ikla poole mõõdeti mullu keskmiseks liikluskoormuseks alla 4000 sõiduki ööpäevas.
«Kindlasti ei hakata teed ehitama Tallinnast edasi, vaid nendes kohtades, kus seda kõige rohkem vaja on,» kinnitas Urm. «Linnade ja asulate ümbrus, ümbersõidud ja piiratud nähtavusega kohad vajavad lahendust kõige kiiremini.»
Pärnu teedevalitsuse juhataja Enn Raadiku sõnade kohaselt on Via Baltica laiendamine vajalik sel sõitvate suurte veokite arvu pärast, mille tihedus on märksa suurem kui näiteks Tallinna-Tartu maanteel.
Mullu tehtud uuringu järgi mõõdeti Tallinna ja Pärnu vahel üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussageduseks 830-1097 autot ööpäevas. Pärnust Ikla poole ulatus pikkade sõidukite liiklustihedus 842st 1048ni.
Tallinna ja Tartu vahel sõitis liiklustiheduse uuringu järgi ööpäevas 559-682 üle 12meetrise sõiduki.
Esimese klassi tee võib projekteerimisnormide järgi ehitada siis, kui ööpäevane liikustihedus ületab 9000 sõiduki piiri.
«Perspektiivis jõuab liikluskoormus mõne aasta pärast esimese klassi maantee normini,» arvas Urm. «Planeering tehakse aga veel pikemat ajaperioodi silmas pidades.»
Maanteeameti spetsialisti jutu järgi ei plaanita neljarealist teed ilmselt kogu maantee ulatuses. «Koridor planeeritakse 2+2 realisele teele, aga mõne koha peal tuleb esialgu kaaluda 2+1 variandi väljaehitamist,» seletas Urm.
«See tähendab midagi sellist, et ühes sõidusuunas oleks üks sõidurida ja teises näiteks viis kilomeetrit kaherealist teed, kus raskeveokitest saaks mööda sõita.»
Mitu keerulist ümbersõitu
Raadiku sõnutsi on Via Baltica Pärnumaad läbiv lõik maakonna üldplaneeringuga üldjoontes paika pandud, kuid täpsemat lahendamist vajavad Are ümbersõit, Nurme õgvendus ja Pärnu linna ümbersõit, sest pikemas perspektiivis pole linnast läbi kulgev rahvusvaheline maantee parim lahendus.
Pärnumaa üldplaneeringu järgi peaks neljarealine tee tulema Tallinna poolt maakonna piirist Uuluni.
Raadiku ütlust mööda kaalutakse üldplaneeringu koostamisel tee laiendamist Uulust kuni Häädemeeste ristmikuni. «Kuigi sellele lõigule jäävad kaitsealused rohealad, tuleks seda kaaluda,» leidis Pärnu teedevalitsuse juhataja.
Kindlasti tekib vaidlusküsimusi maaomanikega, kuid probleemide suurus ja hulk selgub planeeringu koostamise käigus.
Millal võiks Via Baltical mõni uus neljarealine lõik valmis saada, ei osanud Urm prognoosida. «Sellist asja ma küll praegu öelda ei julge,» lausus ta.
Pärnu maavalitsuse arenguosakonna juhataja Heiki Mägi arvates tuleks planeering ja projektid nii hästi ette valmistada, et nende alusel saaks taotleda toetust 2013. aastal avanevast Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
Esimese klassi nõuetele vastava maantee ehitamine maksab praegu ligikaudu 100 miljonit krooni kilomeeter. Kuidas hinnad tulevikus muutuvad ja milline on Via Baltica laiendamise hind, ei oska spetsialistid prognoosida.
«Kindlasti olnuks odavam, kui Via Balticat oleks varem laiendama hakatud. Siis poleks nii palju arendustegevusi ees olnud.»
Via Baltica teemaplaneeringu peaks lähiajal algatama vabariigi valitsus. Selle valmimine on planeeritud aastatel 2010-2011.
Mägi jutu järgi peavad planeeringut seaduse kohaselt menetlema maavalitsused, et neil raha napib, koostatakse see koostöös maanteeametiga, mis töö kinni maksab.