/nginx/o/2015/10/26/4636357t1h273f.jpg)
Miljonist pagulasest 300-400 inimese Eestisse võtmine on köömes ning pigem võiks Eesti panustada pagulaste registreerimise IT-lahenduste loomise või väljaõppega.
Marju Lauristin: miljonist pagulasest 400 Eestisse võtmine on köömes (27)
:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
10. veebruar 2016, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud Eesti Fondi rändeteemalisel konverentsil osalenud Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul tuleb kogu senine asüülipoliitika ümber vaadata. Seda põhjusel, et Saksamaale suundunud miljon pagulast on põhimõtteliselt hävitanud Dublini regulatsiooni.
Lahendus oleks Lauristini sõnul see, et pagulane ei saaks vabalt rännata sinna riiki, kuhu ta soovib ning et Euroopasse jõudes tegeletaks temaga üleeuroopalise süsteemi alusel. Vajadust kergitada sel viisil liikmesriikide koormat kinnitab Kreeka näide, kus üheksast pagulaste registreerimise punktist töötab vaid neli.
Paraku puudub praegu ülevaade isegi sellest, milline on Euroopasse tulnud põgenike haridustase või vanus, sest probleeme on nende registreerimise ning selle info liikumisega. Lauristini sõnul on probleeme ka pagulaste tööle rakendamisega, sest nii suurele hulgale teistest kultuuridest inimestele välja- või täiendõppe andmine nõuab suuri ressursse. Nagu sellest veel vähe oleks, on uue odava tööjõu vastu ka ametiühingud, kes ei ole rahul sellega, et tööturule tulevad pagulased, kes on nõus kohalikest madalama palga eest töö ära tegema.
Eesti võimalus
Sellises olukorras tuleb leida tasakaal ELi kodanike huvide ning rändekriisi lahendamise vahel. Seni tehtu näitab Lauristini sõnul Euroopa institutsioonide väga vähest haldussuutlikkust kiire otsustamise ja tõsise surve olukorras.
Tõsi, Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa ühine piirivalve ning tugevdada Euroopa välispiiri, mis tähendaks uute põgenike kiiret registreerimist piiril ning esialgset otsust nende tagasisaatmise või Euroopasse vastu võtmise kohta. Samas on nende ideede ellu rakendamiseks vaja liikmesriikide poliitikute nõusolekut, mida on keeruline saavutada.
Lauristini sõnul on kurja juur selles, et lahenduse leidmise asemel üritavad poliitikud vältida probleemi jõudmist nende kodumaani. Mis puudutab Eesti panust rändekriisi lahendamisse, siis miljonist pagulasest 300-400 inimese Eestisse võtmine on Lauristini hinnangul köömes. Pigem võiks Eesti panustada pagulaste registreerimise IT-lahenduste loomise või väljaõppega.
Ühtteist Euroopa ja rändekriisi tuleviku kohta markeerib seegi, et Euroopa riigipäid koondava ülemkogu eesistuja Donald Tusk tunnetab ka ise, et liidu sisemine hõõrdejõud on nii suur, et probleemide lahendamine on väga-väga raske.