ERJK kahtlus: Keskerakond on saanud 100 000 euro eest anonüümseid annetusi
Lisatud Keskerakonna kommentaar kell 19.23!

FOTO: Peeter Langovits

Ligi pool aastat Keskerakonna suurt sularahajääki uurinud erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tahab teha parteile ettekirjutuse, sest kahtluse kohaselt on erakond vastu võtnud hinnanguliselt 100 000 euro eest anonüümseid annetusi.

Kui Keskerakonna esindajad on seni väitnud, et on sularaha kassas hoidnud likviidsusreservina, et valimiste eel oleks neil piisavalt vahendeid teha erakorralisi kulutusi, siis järelevalvekomisjon on jõudnud kontrollimenetluse käigus seisukohale, et väidetavat sularahakassat ei ole üldse olemas.

Järelevalvekomisjoni esimehe Ardo Ojasalu sõnul on loodud vaid raamatupidamislik konto, kus on näidatud hulk erinevaid kandeid. «Oma iseloomult on need näiteks kulud, aruandva isiku võlgnevus, osaliselt sularaha liikumised, kuid nende osas ei ole tegelikult vastaspoolt konteeritud,» rääkis ta.

Ojasalu sõnul näitavad 2014. aasta jaanuarist 2015. aasta juulini tehtud kanded, et pidevalt on toimunud sularaha liikumine nii väikestes, keskmistes kui suuremates summades. «Liikumine on toimunud nii pangast välja ja justkui kassasse ning ka vastupidi ehk justkui kassast panka. Samal ajal on erakonnal olnud võlgnevused oma hankijate ees ja rahakasutuse loogika on olnud selline, et ei ole näha, et sularahareservi oleks moodustatud ja hoitud või vähemalt püütud säilitada mingil perioodil,» ütles ta.

Lisaks soovib erakondade rahastamise järelevalve komisjon saata Keskerakonda erakorralise audiitorkontrolli, et selgitada, mis täpselt partei raamatupidamises toimub.
15

Tema sõnul on raha järjepidevalt liikunud ja majandustegevus toimunud, aga teatud osa sellest on jäetud konteerimata ja pandud vastaspooleks kassakonto. «Raamatupidajate keeli tähendab see, et on sisuliselt bilansipuudujääk ja selle katmiseks on seda näidatud justkui kassana,» lausus Ojasalu.

See, et teatud hetkel on raha viidud panka, näitab tema sõnul, et sellel hetkel on saadud kelleltki annetus. Kuna selliseid annetusi pole erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aruandluses registreeritud, on komisjoni hinnangul tegemist anonüümsete annetustega, mis tuleb parteil erakonnaseaduse kohaselt tagastada.

Kavandatava ettekirjutuse kohaselt peakski Keskerakond kandma kokku hinnanguliselt 100 000 eurot kas annetuste tegijaile või kui neid pole võimalik tuvastada, siis riigieelarvesse. Enne ettekirjutuse tegemist saadetakse eelnõu Keskerakonnale tutvumiseks, et partei saaks esitada omapoolsed vastuväited ja selgitused. «Kui nad on selle info meile edastanud, siis me otsustame, kas me teeme neile senise uurimise tulemusena tehtud järelduste alusel ettekirjutuse või esitatavatest andmetest lähtudes muudame ettekirjutust või jätame selle üldse tegemata,» ütles Ojasalu.

Lisaks soovib erakondade rahastamise järelevalve komisjon saata Keskerakonda erakorralise audiitorkontrolli, et selgitada, mis täpselt partei raamatupidamises toimub. Kuu aja pärast toimuval järgmisel koosolekul loodetakse välja valida audiitor ja anda talle täpsed tööülesanded, misjärel võiks kontroll toimuda juba märtsi lõpus või aprilli alguses.

Ojasalu sõnul peab erikontroll selgitama, kas see, kuidas erakonna raamatupidamist on seni korraldatud, on raamatupidamise seaduse nõuetega vastavuses. Samuti tuleks tema sõnul kontrollida teatud liikumisi pangakontodel ning pangakontode ja niinimetatud kassakonto vahel, mille kohta erakond ei ole seni vastuseid andnud, ning perioode, mida komisjoni kontrollimenetlus pole hõlmanud. «Periood, mida me oleme seni sularahajuhtumis kontrollinud, on olnud alates jaanuarist 2014 kuni juulini 2015, kuid väljajäävate perioodide kontrollimine on samuti oluline,» ütles ta.

Keskerakonna pressiesindaja ütles Postimehele, et erakond on juba korduvalt järelevalvekomisjonile selgitanud, et kassajääk suurenes, kuna partei moodustas erakonna likviidsuse tagamiseks kassareservi. «Mis puudutab tänast ERJK koosolekut, siis ootame nendepoolse ettekirjutuse ära ja siis otsustame edasised sammud,» ütles ta.

Järelevalvekomisjon pöördus Keskerakonna poole juba septembri alguses, pidades tunamulluse majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks. Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis üle-eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot.

Ka teiste erakondadega võrreldes oli Keskerakonnal sularaha ebatavaliselt palju: Reformierakond deklareeris oma sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot.

Keskerakond vastas komisjoni järelepärimisele septembri lõpus, põhjendades kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei ja lisas, et edastas komisjonile ka kõik nõutud dokumendid.

Aastaid rahvusvahelises audiitorfirmas töötanud audiitor ütles seejärel Postimehele, et peab Keskerakonna selgitust «pehmelt öeldes hämmastavaks». «Kui moodustatakse reserv, siis on see kas tulevaste kahjumite katteks või põhivara soetusteks ja nii edasi. Tegu on raamatupidamisliku kandega, mis ei eelda seda, et ma võtan enda kontolt raha ära. Reservi moodustamine moel, et raha tuuakse pangast kassasse, on äärmisel hämmastav ja tegelikult ka ohtlik, sest pank on siiski üldjuhul turvalisem koht kui kassa,» rääkis ta.

Ta juhtis tähelepanu, et 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt moodustab enam kui 174 000-eurone kassajääk 12 protsenti erakonna bilansimahust. Kauaaegse audiitori hinnangul on selline osakaal ebanormaalselt suur. Raha on erakond deklareerinud kokku 215 410 eurot, millest sularaha kõrval on partei arvelduskontodel 40 983 eurot. «See on number, mis iseloomustab kauboikapitalismi aegu,» leidis ta sügisel.

Keskerakonna tunamullust aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor on juhtinud oma aruandes tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).

Postimehega vestelnud audiitori on sõnul on lühiajalised kohustused need, mida erakond peab hakkama lähemal ajal maksma. «Makstakse neid ikka üldjuhul pangast, aga siin on toodud raha kassasse. Kas nad kavatsevad neid kohustusi hakata täitma siis sularahas?» küsis ta.

Küsimusele, miks võib erakonnale olla kasulik hoida seifis nii palju sularaha, ei osanud audiitor vastata, korrates, et tegu on täiesti ebaloogilise otsusega. Summad, mida on sularahajäägina deklareerinud teised erakonnad, näitavad tema sõnul, et sularahamakseid tehakse väga vähe ja üldiselt täidetakse oma kohustusi pangaarvelt.

«Ei ole enam need ajad, kus kassas hoiti majandusraha,» ütles kauaaegne audiitor ja lisas, et nii suur summa võib kassas olla väga suurel kaubandusettevõttel, kuid ka seda mitte püsivalt. «Nii suurt kassajääki bilansimahust ei suudaks tänapäeval ette kujutada.»

Tagasi üles
Back