Ameerika Ühendriikide viisakeelu all olev reformierakondlasest riigikogu liige Eerik-Niiles Kross sõidab märtsi lõpus eriviisaga New Yorki, et osaleda ÜRO peaassamblee desarmeerimise ja relvastuskontrolli alasel eriistungil.
Viisakeelu all olev Kross sõidab taas USAsse (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. märts 2016, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kross käis viisakeelust hoolimata eelmise aasta lõpus kahel korral Ameerika Ühendriikides ning kuu lõpus algav reis on talle riigikogu liikmena juba kolmas.
Riigikogu esitas sellel nädalal välisministeeriumile taotluse, et ministeerium vormistaks USA saatkonnale noodi Eerik-Niiles Krossile viisa väljastamiseks.
Kross ütles Postimehele, et ta osaleb New Yorgis 28. märtsist 1. aprillini toimuval ÜRO Peaassamblee desarmeerimise eriistungil ning 4.-22. aprillini toimuva desarmeerimiskomisjoni istungjärgu avanädalal. Riigikogu taotleb Krossile viisat kehtivusega 27. märtsist 11. aprillini. Kross esindab istungitel Eestit riigikogu liikmena Eesti ÜRO esinduse kutsel.
Kross käis mullu novembris USAs ÜRO Peaassamblee 1. komitee istungil ja detsembris koos väliskomisjoni delegatsiooniga. «Nendeks sõitudeks antud viisa on olnud tavaline ÜRO visiitidel käivatele riigi esindajatele antav niinimetatud G-viisa,» rääkis Kross.
Ta lisas, et hoolimata Ameerika Ühendriikide kehtestatud viisakeelule ei ole tal mingeid probleeme ega lisaprotseduure ette tulnud ja piiriületus on sujunud tõrgeteta.
Kross põhjendas oma sagedast osalemist Ameerika Ühendriikides ÜRO kohtumistel sellega, et Eesti kandideerib aastatel 2020-2021 aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. «Sellega seoses on otsustatud pöörata ÜROle senisest oluliselt suuremat tähelepanu ning tõsta nii aktiivsust kui profiili eriti julgeolekualastes ÜRO formaatides,» lausus Kross.
Krossi ei tea enda sõnul, mis põhjustel on Ameerika Ühendriigid talle viisakeelu kehtestanud. Kross on erakonnakaaslastele saadetud kirjas kinnitanud, et «kindlasti ei ole ma teinud midagi, mis võiks USA huve kahjustada. Pean tõenäoseks, et viisakeelu tegelik põhjus on mingi ameeriklastele sokutatud valeinfo, mida keegi USA süsteemis on uskuma jäänud. Eeldan, et selle info edastaja on Venemaa, arvatavasti mõne oma agendi kaudu. Tõenäoselt on see sisend antud ameeriklastele kas Tbilisis või Tallinnas.»
Endine luurekoordinaator Kross oli 2013. aasta oktoobrist ka Interpoli poolt tagaotsitavate nimekirjas, kuid tema nimi kadus tagaotsitavate internetilehelt neli kuud hiljem, 2014. aasta veebruaris.
Interpoli tagaotsitavate nimekirja sattumine on põhjustanud Krossile piiridel sekeldusi. 2014. aasta aprillis pidasid Bulgaaria ametnikud ta kinni Sofia lennujaamas ja teda peeti paar tundi kinni. Bulgaaria võimud vabastasid Krossi pärast tollase välisministri Urmas Paeti sekkumist. Paet selgitas tookord, et Sofia lennujaama ametnikel oli vananenud info, justkui oleks Kross Interpoli kaudu tagaotsitav.
Krossil tekkis piiriületusel viimati ebamugav olukord eelmisel nädalal Chişinău rahvusvahelises lennujaamas, kui ta saabus riigikogu liikmena Moldovasse visiidile. Kross pidi passikontrollis tavapärasest kauem ootama, kuna piiripolitseinikud uurisid tema isikuandmeid erakordse põhjalikkusega. Hiljem palus Moldova piiripolitsei ametlikult vabandust, et Krossi isikuandmete kontroll võttis aega 12 minutit. Piiripolitsei põhjendas viivitust sellega, et Krossi isikuandmed kattusid osaliselt ühe teise isiku andmetega.