Valitsus kinnitas täna uue Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse (HNS) kontseptsiooni, mis paneb paika Eesti riigiasutuste tegevuse liitlasriikide vägede Eestisse saabumise planeerimiseks ja korraldamiseks.
Valitsus kinnitas saabuvate liitlasvägede toetamise kava
23. detsember 2010, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontseptsioon annab riigiasutustele juhiseid vastuvõtva riigi toetuse planeerimiseks ja täideviimiseks rahuajal ja kriisi- või sõjaolukorras Eesti Vabariigi territooriumil. Kontseptsioon mõtestab lahti vastuvõtva riigi toetuse põhiolemuse ja toob välja põhimõtted, mida selle toetuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida. Kontseptsioon annab ka ülevaate HNSi üldist planeerimistsüklit ning vastuvõtva riigi juhtkomitee, NATO väejuhataja ja vägesid saatvate riikide kohustustest.
Samuti paneb kontseptsioon paika kaitseministeeriumi, kaitseväe, siseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, välisministeeriumi ja rahandusministeeriumi ülesanded seoses vastuvõtva riigi toetuse planeerimise ja täideviimisega. Kontseptsiooni käsitleb ka vastuvõtva riigi toetuse rakendamist ning kaitseministri pädevust vastuvõtva riigi toetuse planeerimisel ja osutamisel rahuajal.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul toetub Eesti sõjaline riigikaitse võrdselt nii esmase iseseisva kaitsevõime väljaarendamisele kui ka NATO-liikmesusest tulenevale kollektiivkaitsele. «Oluline osa kollektiivkaitse käivitumisel on ka Eesti riigi võime tagada Eestisse saabuvatele liitlasvägedele vastuvõtva riigi toetust,» ütles kaitseminister.
Eesti eelmine HNS-kontseptsioon pärines 2003. aastast, keskendudes liialt liitlaste kohustustele ja ülesannetele ega kirjeldanud piisava selgusega HNS-iga seonduvat tegevust ja ülesannete jaotust Eestis.
Uue kontseptsiooni töötas välja Kaitseministeeriumi juhitud ning olulisemate võtmeministeeriumite esindajatest koosnev töögrupp. Tööd lähtuti ka kogemustest, mis saadi Eesti, Läti, Leedu ja USA ühistel HNS-staabiõppustel «Baltic Host 2009» ja «Baltic Host 2010».