Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tunnistas, et kui Eesti piirile saabuks päevas enam kui sada põgenikku, siis hakkaks nendega tegelemine oluliselt häirima ameti muude ülesannete täitmist.
PPA töö saaks häiritud üle 100 põgeniku saabumisel päevas (1)
16. märts 2016, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enam kui saja põgeniku piirile saabumisel on PPA töö olulisel määral häiritud ja peame igapäevaste ülesannete täitmise ümber korraldama,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme kolmapäeval BNSile.
«Siis pikeneb väljakutsete teenindamise aeg ning osad menetlused jäävad ajutiselt seisma,» selgitas Neider-Veerme vastuseks BNSi palvele, mitu põgenikku päevas võiks olla kriitiline piir.
Samas kinnitas PPA esindaja, et amet on valmistunud suuremate põgenikehulkade saabumiseks.
«Meil on olemas plaanid, kuidas käituda, kui Eesti piirile saabub X või Y arv põgenikke, kuid ekspertidena teame, et nende plaanide rakendamine mõjutaks paljusid teisi PPA töid. Massilise sisserände olukorras tuleb PPA-l oma ressursside suunamisel langetada otsuseid iga päev ja iga tund,» selgitas Neider-Veerme.
PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht ütles veebruaris BNSile, et politsei- ja piirivalveamet teeb ettevalmistusi võimaliku massilise sisserände olukorra lahendamiseks. «Omame valmisolekut suurema inimhulgaga sisserände juhtumite lahendamiseks massilise sisserände olukorra lahendamise plaanile tuginedes,» kinnitas Neider-Veerme siis.
«Euroopa rändekriisiga seoses oleme varasemad valmisolekuplaanid üle vaadanud ning täiendame neid vastavalt olukorrale ja koostööpartneritelt saadud infole. Lisaks oleme valmisolekuplaani ja vastavaid käitumisjuhiseid praktiliselt õppuste raames testinud ning teeme seda ka edaspidi,» selgitas PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht veebruaris.
«Viimaste aastatega on PPA koolitanud kakssada reservametnikku, kes oskavad läbi viia varjupaigamenetluse toiminguid. Tavapäraselt tegelevad need inimesed oma igapäevaste tööülesannetega, kuid eriolukorras saavad abistada varjupaigamenetluse läbi viimisega,» täpsustas Neider-Veerme kolmapäeval BNS-ile.
«Oluline tugi ettevalmistusel on olnud ka välismissioonidel käinud inimeste kogemus. Meie ametnikud on osalenud Frontexi ühisoperatsioonidel suure rändesurve alla sattunud liikmesriikides intervjueerijate, registreerijate ning sõrmejäljeekspertidena. Piiriturvalisuse tagamise kogemuse massilise sisserände olukorras said ESTPOL-i meeskonnad Sloveenias. Välisriikides omandatud teadmisi ja näiteid parimate praktikate kohta on arvesse võetud ka PPA valmisolekuplaane koostades,» selgitas PPA piirihaldusbüroo juht.
Tema sõnul kaasatakse olukorras, kus piirile saabub suurem hulk põgenikke, konkreetsesse piirilõiku ka teiste piirkondade ametnikke. «Massilise sisserände olukorras ei ole vajalik ainult reageerimine piiril, vaid ka järgnevad menetlustoimingud tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, et teha kindlaks, kas inimene saadetakse kohe riigist välja või ta jääb Eestisse kas siis rahvusvahelise kaitse menetluse läbi viimiseks või väljasaatmise korraldamiseks,» lisas Neider-Veerme.
Tulemaks toime olukorraga kus Eesti piirile saabub korraga suur hulk välismaalasi on PPA kaardistanud täiendavaid menetlus-, majutus- ja kinnipidamiskohti, mis võimaldaksid suurema inimhulga osas vajalike menetlustoimingute läbiviimist, ütles Neider Veerme veebruaris.
«Ettevalmistavatesse tegevustesse on kaasatud ka PPA erinevad koostööpartnerid nii avalikust sektorist kui erasektorist tagamaks saabunud isikutele vajalike teenuste nagu näiteks toitlustus ja transport ostutamine ning protsesside sujuv toimimine,» lisas ta samas.
Viimasel ajal on sagenenud arvamuste esitamine, et seoses põgenike liikumistee kinnipanekuga Balkanil võivad Lähis-Idast saabuvad põgenikud hakata liikuma Põhja- ja Lääne-Euroopasse ka Balti riikide kaudu või püüab Venemaa oma naaberriike destabiliseerida suurte migrantide hulkade suunamisega läände.