Poliitikute ja ühiskonnategelaste reaktsioon Martin Helme seisukohale
Täiendatud kell 15.13!

Eerik-Niiles Kross.

FOTO: Toomas Huik

Riigikogu liikme Martin Helme seisukohale, et välisminister Marina Kaljuranna peamine probleem presidendikandidaadina oleks tema vene rahvus, laekus paljude poliitikute ja ühiskonnategelaste erinevaid arvamusi.

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kirjutas Facebookis, et ta ei jõua isegi üles lugeda, milliseid põhiseaduse sätteid Helme selle tõlgendusega rikub.

Mõned meenutuseks:

  • Kõik on seaduse ees võrdsed.
  • Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse jne tõttu.
  • Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.
  • Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale.

Martin Helme viitab või tõlgendab Krossi sõnul oma jäledas avalduses Marina Kaljuranna kohta usutavasti Eesti põhiseaduse preambuli «aadet», nagu ta seda ise nimetab («loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel» ja «peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade»).

«Eesti presidendile etnilist ehk verepuhtust nõudes läheb Helme rängalt vastuollu nii kehtiva kui ka kõigi varasemate põhiseadustega. Täna on oluline meenutada, üldse on EKRE-le oluline meenutada kahte Eesti Vabariigi alusdokumenti, mida nad ise aeg-ajalt nimetavad, aga ilmselt pole ei lugenud ega mõistnud,» kirjutas Kross.

Esiteks tõi Kross välja Iseseisvusmanifesti (mille pealkiri on «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele»), mis lõi Eesti riigi, kus diskrimineerimine on keelatud: «Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.»

Teiseks, Tartu rahu. Muu hulgas defineerib Tartu rahu tekst, kes on Eesti Vabariigi silmis «Eesti soost» isik. Nimelt: «Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise wõi kelle wanemad olid praegu Eestit moodustawal territooriumil kogukondade woi seisusliste asutuste hingekirjades.»

See tähendab Krossi sõnul, et juba 1920. aastal oli Eesti Vabariik saanud üle etnilise matsikogumi mentaliteedist ja «Eesti soost» isikud olid kõik inimesed, kes elasid riigi loomisel alaliselt Eestis. Eestlased, sakslased, venelased jne.

«Helme räägib midagi hingelt ja ihult eestlaseks olemisest. Ma ihu kohta ei oska öelda, aga hingelt Helme minu meelest küll eestlane ei ole. Põhiseaduse vaimu tundmise mõttes kohe kindlasti mitte. Kui järele mõelda, siis saabki eestlane olla ainult hingelt,» lisas Kross.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kritiseeris samuti Helme seisukohavõttu ja teatas sotsiaalmeedias, et Helme probleem on hoopis see, et ta on eestlane. Kommentaarides tuletati kunagisele rahandusministrile meelde ka tema enda väljaütlemist «sisserändaja poeg roosast erakonnast», mis läks talle toona ametikoha maksma.

Ajaloolane David Vseviov leidis, et EKRE juhtpoliitiku Martin Helme seisukoht Marina Kaljurannaga seoses on rumalus, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Rumalust pole mõtet kommenteerida,» vastas Vseviov Vikerraadio «Vikerhommiku» saatejuhi Märt Treieri küsimusele, kuidas ta Helme seisukohta suhtub.

Samas pidas Vseviov oluliseks, et ajakirjandus seda teemat kajastab. «Seda teemat on kindlasti vaja laiendada, sest need on poliitikute väljaütlemised, nad /.../ annavad meile teada, millist poliitikat hakatakse ellu viima, kui teatud poliitilised jõud peaksid pääsema demokraatlikul teel võimule,» selgitas ta.

«Kui me täna lähtume presidendi valikul nendest kriteeriumitest, siis öelge mulle palun, miks me homme peaksime kooliõpetajaid või saatejuhte valima lähtudes teistest kriteeriumitest?» küsis Vseviov.

Politoloog Rein Toomla kommenteeris eile, et tegemist uue tasemega, sest seni pole keegi pidanud kohaseks potentsiaalset kandidaati rünnata tema rahvuse pärast. «See on nüüd kindlasti uus asi,» nentis ta.

Peaminister Taavi Rõivas väljendas Twitteris kummastust Martin Helme arvamuse kohta.

Vikerraadio saates «Peaministri tund» ütles ta, et Martin Helme jutt on Eesti poliitilise retoorika uus madalpunkt. Tema sõnul ei tee selline isiklik rünnak perekond Helmetele au.

«Selliselt isiklikult kedagi rünnata on juba olemuslikult vale. Antud juhul on see ka karjuvalt ebaõiglane,» rääkis Rõivas, kes on enda sõnul näinud Kaljuranda nii Eesti riiki kui riigi mainet ja iseseisvust lõvina kaitsmas. «Teda rünnata päritoluküsimusega on lihtsalt väga alatu. Minu jaoks on Marina Kaljurand väga selgelt Eesti patrioot ja isegi sellise madala eetikatasemega inimesed nagu perekond Helmed võiksid selliste väljaütlemiste peale häbeneda.»

Rõivas avaldas raadiosaates arvamust, et Kaljuranna ründamisega läksid EKRE juhid ka mitmete oma toetajate seisukohtadega vastuollu. «Sellise väljaütlemisega EKRE pigem lõikas näppu,» ütles ta ja lisas, et Helmed ole enam lihtsalt kõnemehed, vaid parlamendisaadikud, mis seab neile ka vastutuse ja ootuse, et nad «päris igasugust jama enam suust välja ei ajaks».

Ka EKRE auesimees Arnold Rüütel ja ametis olev president Toomas Hendrik Ilves ei pidanud Martin Helme rünnakut õigeks.

«Inimest tema rahvuse pärast ründav kõnepruuk – kohatu, labane, solvav ja põhiseadust jalge alla tallav – on väljaspool meie kultuuriruumi. See kadaka-aarialikkus on väljaspool meie Eestit. Väljaspool meie Euroopat,» kirjutas Ilves.

«Eestist ei saa riiki, kus kellegi väärtust hinnatakse verepuhtuse, rahvuse, soo, sättumuse või muu taolise järgi. Vaid inimene ja tema teod loevad,» sõnas riigipea.

Sotsiaaldemokraatide endine juht Sven Mikser tegi Facebooki samuti pika postituse.

Eurosaadik Yana Toom leidis eile Postimehele antud kommentaaris, et see ei ole paraku esimene eetilist piiri ületav sõnavõtt Eesti poliitikas. Täna kritiseeris keskerakondlane juba ka presidendi samateemalist avaldust.

Tagasi üles