Eesti esileedi Ieva Ilves on oma abikaasale tänulik mõistmise eest, et saab teda ametlikel üritustel saata siis, kui see on tõepoolest vajalik ja Läti kaitseministeeriumis töötamise kõrval võimalik, kirjutab Põhjarannik, kes esileedit intervjueeris.
Ieva Ilves: tunnen end Eestis koduselt (3)
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
2. mai 2016, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulete presidendi abikaasana Ida-Virumaa visiidile esimest korda. Miks soostusite kaasa sõitma ja mis teile siin kõige rohkem huvi pakub?
Ma ei ole enne Ida-Virumaal käinud. Aga minu abikaasa on sellest piirkonnast ja inimestest palju rääkinud. Presidendiks valituna tegi ta ju esimese Eesti-sisese külaskäigu just Narva. Tema ettepanekul on kaks korda olnud Eesti sünnipäeva kaitseväe paraad Narvas ja pidulik kontsert koos vastuvõtuga Jõhvis.Enne Narva sõitmist tean, et seal on põnevat ettevõtlust, tänapäevase mõtlemisega Tartu ülikooli Narva kolledž, kodune SOS-lasteküla Narva-Jõesuus, ilus ajalooline Narva haigla tublide arstidega, ilmselt üks paremaid Euroopa Liidu välispiiri piiriületuspunkte ning palju muud, mida ise näha tahan.
Kõige selle hea kõrval, mida te välja tõite, on Ida-Virumaal ka riigi kõrgeim tööpuudus ning see kant tühjeneb inimestest. Kui tõmmata paralleele, siis Lätis on samasugune majanduslikult ja sotsiaalselt mahajäänud piirkond Latgale ning Narvat võib võrrelda Daugavpilsiga.
Oleksin selliste võrdlustega ettevaatlik, need võivad olla petlikud või vähemalt pealiskaudsed.
Tõsi, Ida-Virumaa ja Latgale on mõlemad piiri ääres. Kuid ma ei ütle, et need on mahajäänud. Minu poja isa ja vanavanemad on pärit Latgalest, olen seal tihti käinud ning tean, et sealsed inimesed on töökad, oma riigile pühendunud.
Muuseas, Daugavpilsis on teiste heade asjade hulgas imetlusväärne Mark Rothko kunstikeskus. Ja ma olen kindel, et ka Ida-Virumaa võib olla paljugi üle uhke.