/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2016/05/17/5399455t1h0f3b.jpg)
Kui Piret tänavu jaanuaris oma 1800-tonnise kõhu õrnalt sügavale Läänemere soolasesse vette vajutas, oli ruuge neidis oma õnne tipul. Kõikjal tema südames kõditasid keevitusaparaadid ja Gdanski ehitajate pihkudes keerlesid kaablirullid nagu Muhu voki rattad.
Ent iga uus koidik tõi järjest vähem mehi pardale. Otsekui oleksid poolakad «optimeerinud» igatsevale eesti neiule jagatavat tähelepanu. «Kui nii jätkub, on 1. oktoobri laulatuseks Tõll läinud, tema kiiluvesigi lahtund!» ahastas Piret, aimamata, et üle Euroopa otsitakse Virtsu-Kuivastu liinile juba asenduspruuti. «Urve, Remo, Allan – kes küll vedas alt?»
Kevadisel kodumaal laulavad eksminister ja sadama nõukogu nagu lõokesed: «Kiil tegi, Kiil tegi.» Kusagil avatakse jälle maksumaksja rahakotirauad, määritakse avalikule arvamusele mett mokale ja elu läheb rõõmsalt edasi.