Loone erakonnakaaslastele: vajadusel palkame Keskerakonna majandusseisu hindamiseks audiitori

Keskerakonna peasekretäri kandidaadina täna erakonna juhatuse ette astuv riigikogu liige Oudekki Loone lubab peasekretäriks saades esimese asjana ette võtta erakonna rahalise seisundi kontrolli ja kinnitab, et vajadusel palgatakse partei majandusseisu hindamiseks ka erapooletu audiitorfirma.

Loone saatis täna õhtupoolikul Keskerakonna juhatuse liikmetele pöördumise, mille Postimees avaldab täismahus.

«Olen paljude teiega viimastel päevadel rääkinud ja mitmed on küsinud minu mõtteid peasekretäri ülesannete kohta. Mul on sellest huvist hea meel ja loodan, et meil õnnestub neid vestlusi ka edaspidi jätkata. Kuid allpool võtan kokku natukene neid mõtteid, mis nendes vestlustes ka kõlanud on.

Erakond on institutsioon, mille kaudu rahvas on haaratud riigi valitsemisse. Seega peab igal Keskerakonna liikmel olema võimalikult palju vabadust ja võimalusi oma parimaid oskuseid avalikku ellu rakendada ja neid arendada. Ma näen, et peasekretäri ülesanne on kõigiti hõlbustada selle institutsiooni toimimist, omavahelist suhtlust ja sidusust. Soovin töötada koos teie kõigiga ja olla oma parimate oskuste kohaselt abiks meie kongressil valitud esimehele tema poliitilises tegevuses. Pean väga oluliseks, et kogu meie büroo tehniline töö oleks sujuv, täpne ja läbipaistev.

Keskerakonna tugevus on meie sisedemokraatia. Ma arvan, et just meie piirkondade iseseisvus ja demokraatlikud otsustusmehhanismid on taganud selle, et oleme säilinud massiparteina ja suudame ka teiste erakondade tehnokraatlike mudeleid väga edukalt võita. Loodan koos kõigi teie ja piirkondade juhtide abiga seda kärgstruktuuri veelgi tugevdada: seda saab teha nii piirkondade rahastusmudelite ülevaatamisega kui näiteks ka veebipõhiste arutelu- ja otsustusmehhanismide ellukutsumisega (mis lihtsustavad kindlasti inimestel Keskerakonna tegevustest osa võtta!). Kuid igasugune muutus peab lähtuma ka piirkondade enda tahtest! Seega pean esialgu väga oluliseks meie erakonna erinevate paikade «hingeelu tundmaõppimist». Soovin jätkata regulaarseid kohtumisi kõikide piirkondade juhtidega, et saada adekvaatset tagasisidet erakonnas toimuvast. Väga tähtsaks pean ka, et kõigist meie tegevustest oleks võimalikult lihtne infot leida ja infole kaasa mõelda ja seda nii eesti kui vene keeles, kindlasti tuleb arendada ka meie venekeelset veebilehte. Arvan, et peaksime hakkama ka rohkem tähelepanu pöörama  võtmeisikute koolitamisele: nii meediasuhtluse, müügitöö kui ka organisatsioonijuhtimise alal, poliitilistest seminaridest kõnelemata.

Ma arvan, et Keskerakond peab muuhulgas sihikule võtma ka oma mõju suurendamise kohalikul tasandil. See võimaldab demonstreerida, et teistsugune poliitika on võimalik. Peame säilitama oma tugeva toetuse Tallinnas, kuid ka kõigis teistes piirkondades, kus oleme praegu koalitsioonis (Vinnis, Sindis, Võrus, Mustvees, Narvas, Kohtla-Järves, Paides, Tartus, Haapsalus, Sillamäel, Roosna-Allikul jne). Kuid selgelt tuleb tugevdada kõiki piirkondi, kus meil on reaalne esindatus. Koostöös erakonna arendusjuhi ja piirkondade juhtidega tuleks sügisel 2016 kokku panna esialgsed nimekirjad võimalikest kandidaatidest ning valimiste tehnilise toe meeskonnad. Lisaks pean oluliseks, et hõlbustaksime valimiste tehnilist korraldust, seda nii valimismeeskondadele koolituste pakkumise või näiteks ka ühiselt kampaaniamaterjalide tellimisega. Pikas perspektiivis võiksime aga luua «20 piirkonna strateegia»: panustame igasse piirkonda, isegi siis kui need on väikesed või me ei ole seal parasjagu tugevad. See ei välista teatud piirkondade prioriteetsust mingitel etteantud valimistel, kuid need prioriteedid tuleb kokku leppida ühiselt.

Erakonna rahaasjad peavad mitte ainult olema ausad vaid ka paistma ausad. Paraku on nii meedias kui ka erakonna sees palju segadust meie rahalise seisu ja rahade kasutamise kohta. Arvan, et selle probleemiga tuleb tegeleda kohe, võimalikult professionaalselt ja võimalikult selgelt. Kindlasti võtan ühe esimese asjana üles erakonna rahalise seisundi kontrolli ning tagan, et juhatus saab regulaarseid ülevaateid rahalisest seisust. Vajadusel pooldan erapooletu audiitorfirma palkamist meie majandusseisu hindamiseks. Me peame saavutama olukorra, kus meie saame sirge seljaga nõuda reforme erakondade rahastamises, teades, et meie oma kodus on kord. Ükski meie juhatuse liige ei tohiks erakonna rahaasjade korraldusest tingituna tunda hirmu oma isikliku vara ja perekondliku heaolu pärast.

Ma arvan, et suudan ühtlustada riigikogu liikme ja peasekretäri töö. Tean, et see on suur koormus ja eks ole küllalt neidki, kes arvavad, et Keskerakonna peasekretäril on märklaud seljal. Kuid samas: ma olen viimase kümne aasta jooksul teinud ka väga intensiivset tööd Euroopa Liidu ja OSCE valimisvaatlejana. Seda Afghanistanis, Sierra Leones, Jeemenis, Libeerias ja muudes karmides kohtades. Afghanistanis koordineerisin ka 50 vaatleja tööd ja võitlesin samal ajal edukalt ka Euroopa Liidu bürokraatiaga oma alluvate õiguste eest. Need on olukorrad, kus peale töö intensiivsuse pead ka muretsema, ega järgmisena ei ründa Taliban või satud malaaria ohvriks (Sierra Leones oleksime ühe kolleegi peaaegu ka haigusele kaotanud). Eestis ma oma elu ja tervise pärast muretsema ei pea ja saan täielikult pühenduda tööle. Keskerakonnas on meil tegelikult juba olemas korralik struktuur ja palju suurepäraseid inimesi. Ma usun, et ma saan selle tööga hakkama. Eriti, kui te kõik olemas olete!

Ma tahan olla avatud kõigile, kes soovivad kaitsta Eestimaa inimeste heaolu ning peavad oluliseks rahulikke rahvussuhteid. Luban, et kuulan kõigi mõtted ära, argumenteerin, kui on tarvis, kuid ma ei põlasta kedagi, ei vähenda kedagi. Erakonnas peabki toimima ideede võistlus, aga ma tahaksin, et me loobume võitlusest inimeste vahel.

Loodan, et te toetate mind peasekretärina. Lähme koos edasi!»

Tagasi üles