Sepper: palgalõhe võiks tõusta valimiste keskseks teemaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mari-Liis Sepper.

FOTO: Peeter Langovits

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul võiksid meeste ja naiste palgaerinevused saada täna avalikustatud soolise palgalõhe uuringu valguses valimiskampaania keskseks küsimuseks.

«Nüüd on meil väga tõsiseltvõetava ja laia haardega uuringu tulemused olemas - me oleme sellest faasist üle, et kas meil on või ei ole palgalõhe ja kui suur on selgitatav, kui suur selgitamata osa palgalõhest. Nüüd tuleb tegutseda ja leida need lahendused,» märkis Sepper Postimees.ee’le.

Uuringu «Sooline palgalõhe Eestis» koostajad tegid mitmeid ettepanekuid, kuidas soolist palgalõhet vähendada. Eelkõige peaks palgalõhe vähendamisel olema eeskujuks avalik sektor, suurendada tuleks meeste osalust laste kasvatamisel ning parandada tuleks töötasustatistikat.

Sepperi sõnul on mitmed ettepanekud sellised, mida võrdõiguslikkuse spetsialistid on omavahel ka varem arutanud. Tema hinnangul on teretulnud poliitikute arutelu ja erakonnad peaksid otsustama, millised meetmed neile vastuvõetavad oleksid.

«On vaja läbi mõelda laiemalt erinevad valdkonnad ja kaaluda, millised meetmed sobiksid ja mis võiks positiivseid tagajärgi tuua.»

Suurt tähelepanu tuleks tema sõnul pöörata ka koormuse jagamisele laste kasvatamisel, kuivõrd praegu on naistel tunduvalt suurem koormus kui meestel. «Siin peaks riik üritama tasandada seda ebavõrdset koormust laste kasvatamisel – miks mitte võtta lapsehoolduspuhkusest mingi osa ja reserveerida see ainult isadele,» pakkus ta ühe lahenduse välja.

Sotsiaalministeerium avalikustas täna uuringu «Sooline palgalõhe Eestis», mille viisid läbi poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR. Uuring viidi läbi aastate 2000-2008 kohta ja selleks analüüsiti tööturustatistikat ning viidi läbi ka juhtumianalüüsid organisatsioonides. Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus aastail 2000-2008 on 28,7 protsenti.

Tagasi üles