Enam kui 20 aasta eest diagnoosisid arstid Eestis pahaloomulise kasvaja aastas umbes 4000 inimesel, nüüd on igal aastal vähki haigestujaid üle 6000. «Pole õige pidada seda haigust lootusetuks,»
kinnitab staažikas naistearst Maie Pastik.
Tellijale
Vähihaige päästerõngas on varajane sekkumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 42 aasta günekoloogina töötanud naine on ka ise rinnavähist võitu saanud. «Võin öelda, et olen terve, sest esmasest diagnoosist on möödas kuus aastat,» ütleb ta. Teatavasti loeb meditsiin vähi võidetuks, kui tõbi pole edasi läinud viis aastat pärast haigestumist.
65-aastane Pastik jätkab arstitööd Tartus Tähe ja Gyne kliinikus. «Väga oluline on leida aega patsiendi kaebuste ärakuulamiseks,» teab ta ja märgib, et õigeaegne diagnoos on eduka ravi alus. Tervistumisvõimalus on väiksem haiguse kolmandas-neljandas staadiumis.
Patsiendi ärakuulamine
«Ma ise sain oma haigusele varakult jaole. Tundsin mõnda aega suurt väsimust, teotahe vähenes ja olemine oli haiglane. Eks töökoormus oli ka liiga suur. Siis avastasingi rinnas väikese tüki,» meenutab Pastik.
«Kui onkoloog saatis mind lisaproove tegema, taipasin kohe, millega tegu. Läksin koju ja lamasin terve päeva voodis,» lisab ta.
Järgnes operatsioon, kuus kuud keemiaravi ja kuu kiiritusravi. Kogu selle aja käis vapper naine tööl. Emotsionaalselt oli talle kõige raskem oma juuste kaotamine ja ka suvekuumuses paruka kandmine.
Nüüd paneb Pastik patsientidele südamele, et tuleb olla hoolas ja käia vähemalt kord aastas arstlikus kontrollis. «Rinnavähki on lihtne diagnoosida, muutuse rinnanäärmes võib avastada perearst, günekoloog või patsient ise,» ütleb ta.
Günekoloogi kogenud silmale ei jää märkamata ka emakakaelamuutused ja vajadusel lastakse teha lisauuringud. Emakavähk on raskemini diagnoositav, kuid sealgi on kindlad sümptomid, mille günekoloog vestluse käigus välja selgitab.
Kõige raskem on varakult avastada munasarjavähki, mis tavaliselt kulgeb algusjärgus ebamääraste ja üldhaigustega sarnaste kaebustega, nagu väsimus, kõhuvalu jmt. Seepärast võib ravi nii mõnigi kord hiljaks jääda.
Pahaloomuliste kasvajate raviks kasutatakse nii operatiivseid meetodeid kui ka keemia- ja kiiritusravi. Onkogünekoloogid teevad lisauuringuid ja ravimeetodi üle ei otsusta kunagi üks arst, vaid komisjon.
Vähialgeid paljudel
Igal aastal viiakse läbi rinnavähi sõeluuringud teatud aastakäigul sündinud naistele. Kutse saadetakse aadressil, kuhu patsient on sisse kirjutatud. Kahe aasta tagant toimuvad sõeluuringud ka emakakaelavähi avastamiseks. Plaanis on hakata korraldama ka eesnäärme- ja sooletraktivähi sõeluuringuid.
«Ainuke naissuguelundite vähkidest, mille vastu saab praegu ennast vaktsineerida, on emakakaelavähk,» tõdeb Pastik. Riik seda kahjuks ei rahasta, kuigi vaktsiin on kallis – kolm süsti maksab üle 5000 krooni.
Iga inimese organismis võib olla vähialge, mille vallandamiseks on vaja teatud põhjusi, ka pärilikkusel on oma osa. Arsti sõnul peavad günekoloogilisel vastuvõtul käima igas eas naised.
Kuigi näiteks rinnavähk ohustab enam üle 45-aastaseid, on vähk hakanud kimbutama ka üha nooremaid. «Tavaliselt on nõnda, et mida nooremas eas vähki haigestutakse, seda halvaloomulisem on haiguse iseloom,» nendib Pastik.
Maailmas tehtud uuringute tulemused kinnitavad, et rasedusvastased pillid on naiste tervisele ohutud. «Siiski on ka arvamusi, et need pillid võivad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid,» ütleb Pastik.
Aga ka soovimatu rasedus on tervisele kahjulik. «Kõige ohutum kaitsevahend on siiski kondoom, mis kaitseb ka sugulisel teel levivate haiguste eest,» nendib arst.
Avatus aitab
Paljud püüavad hoida vähki haigestumist suures saladuses, võimalik, et nad ei suuda uskuda oma paranemisse.
«Avastasin oma tädil paremas rinnas kasvaja, kui ta oli 55-aastane. Tädil opereeriti terve rind ja roie, aga ta elas kõrge eani ja lahkus meie hulgast 97-aastasena,» kõneleb Pastik.
Arstina teab ta, et ka kerge tõbi võib osutuda vahel ootamatult keeruliseks, samas võib mõni patsient seljatada raske haiguse.
«On väga tähtis, kuidas vähihaige järelravi ajal iseendaga hakkama saab. Et ta suudaks näha elu ka positiivsest küljest,» ütleb Pastik. «Kui jääd norutama, lähebki kõik allamäge. Parimad toetajad on lähedased, sõbrad ja ka üle Eesti tegutsevad vähiühingud.»