Klahvpillimängijast füüsika aasta õpetajaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aasta õpetajaks valitud Tallinna reaalkooli füüsika- ja loodusõpetuse õpetaja Mart Kuurme sõnul on parim pedagoog see, kes teeb oma tööd hingega. «Mulle meeldib õpetada,» ütleb mees, kes pole kunagi kahetsenud õpetajaameti valimist.

FOTO: Liis Treimann

Aasta õpetajaks valitud Mart Kuurme elutee on kirju. Kuidas sattus mees legendaarsesse Fixi klaverimängijaks, edasi aga hoopis füüsikaõpetajaks, sellest kirjutab Kristi Leppik.


Kui mõelda muusika ja füüsika peale, ei ole nendel esmapilgul mingit seost. Tallinna reaalkooli füüsika ja loodusõpetuse õpetaja Mart Kuurme (59) aga selgitas lihtsalt, kuidas tema jaoks kaks nii erinevat eriala omavahel kokku sobivad. «Füüsika... see ongi muusika, mõlemad nõuavad tundeid,» ütles ta.


Mees rääkis, et nii muusik kui ka õpetaja jagavad midagi teistega, oled sa siis laval või seisad klassi ees. «Mõlemat tuleb teha kirega ja sa ei saa olla vilets õpetaja ega muusik,» ütles ta.


Füüsikani jõudis Kuurme enda sõnul tänu Põltsamaa keskkooli bioloogiaõpetajale, kes ühel koolipäeval õpilased metsa matkama viis. «Mulle meeldis metsas ja siis sain aru, et loodusteadused on minu ala,» ütles ta.


Töö mitmel kontinendil


Loodusteadused meeldisid küll, ent keskkooli ajal ei mõistnud Kuurme, miks peab näiteks geograafiat õppima. «Ma ei saanud aru. Kõik toimub, aga keegi ei osanud öelda, miks,» rääkis ta. «Füüsikas on see-eest kõik põhjendused olemas.»


Tartus füüsikat õppinud Kuurme ei saanud suurepäraseid hindeid mitte oma erialal, vaid hoopis matemaatikas. Küsimusele, miks ta ei õppinud siis matemaatikaõpetajaks, vastas mees, et tema ei leia, et on nii ilus inimene, et seda kõige ilusamat tegema peaks.


Kuurme selgitas, et matemaatikamaailm on ideaalne ja üks ilus tervik. «Kui midagi tõestad, tuleb täpselt välja. Füüsikas ei ole nii, seal on kõik ligikaudne,» rääkis ta. Mees lisas, et keegi peab selle nii-öelda eluga ka tegelema.


Üle 30 aasta õpetajaametit pidanud Kuurme karjäär algas aga hoopis Põltsamaa lastemuusikakoolis klaverisaatjana.


Muusikapisik lõi Kuurmel välja ka ülikoolis füüsikat õppides, kui sattus teisel kursusel kokku pillimeestega, nagu Mait Eelrand, Mart Helme ja Väino Land. «Tekkis äge liikumine ja kuna Pärnu pundil ei olnud klahvpillimängijat, siis nii sinna sattusingi,» rääkis Kuurme. Meeste kooslusest kujunes välja legendaarne ansambel Fix, kes tänavu tähistab oma neljakümnenda aasta juubelit.


Suurrahvaste leiutised


Õpetajaametit on Kuurme pidanud mitmel kontinendil. Nii Alžeerias kui ka ookeani taga Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Alexandrias Thomas Jeffersoni nime kandvas teaduse- ja tehnikagümnaasiumis esialgu füüsikaõpetajana kogemust ammutanud Kuurme oli edukam aga hoopis prantsuse keele õpetajana.


Nimelt aastatel 1993–1994, mil Kuurme USAs õpetajana töötas, oli mehel võimalus õpetada ka midagi muud kui füüsikat. «Igal päeval oli viimane tund selline, kus iga õpetaja sai veel midagi õpetada,» seletas Kuurme. «Mina õpetasin prantsuse ja eesti keelt ning tegin ka natuke bändi.»


Et Kuurme prantsuse keeles edukam oli kui füüsikas, tõestas see, et üks tema õpilane tuli prantsuse keeles USA meistriks.


Füüsikaõpetaja karjäär jäi mehel Ühendriikides üldse ainult poole aasta pikkuseks. Põhjuseks tõi ta ameeriklaste õpetamise põhimõtte.


Kuurme selgitas, et nagu Eestiski räägiti Nõukogude ajal, et kõigi leiutiste autorsus kuulub venelastele, siis ameeriklastel on täpselt sama veendumus. «Neil on kõik nende leiutatud, nagu prantslastel kõik prantslaste leiutatud,» rääkis Kuurme.


Mees aga julges välja käia eri maailmakäsitlusi meetoditest ja teooriatest. «Ameeriklastele on olemas ainult üks tõde,» ütles Kuurme ning lisas, et lapsi ei tohtinud kahe erisuguse tõega segadusse ajada.


1980. aastatel UNESCO projekti käigus Alžeerias füüsikat ja keemiat õpetanud Kuurme pidi üllatusega tõdema, et araabia maade lapsed oskasid paremini matemaatikat.


Tark klassikordaja


Kuurme meenutas, kuidas talle öeldi, et klassis on ka klassikursuse kordajaid. «Mina arvasin, et nad on siis nõrgemad, ja hakkasin lihtsamalt seletama,» ütles ta. Selle peale olevat üks poiss klassis püsti tõusnud ja öelnud, et õpetaja, võib, ma lahendan ära.


«Ta tuli tahvli juurde ning tuletas ja lahendas kõrgemat matemaatikat,» rääkis Kuurme. Küsimusele, kust poiss seda oskab, vastanud õpilane, et on klassikursuse kordaja.


Veel üks aasta koolis käia oli Alžeerias õpilastele nagu preemia. «Head õpilased, kes paraku kohe kõrgkooli sisse ei saanud, jäid vabatahtlikult üheks aastaks veel õppima,» rääkis Kuurme.


Matemaatika oskus on Kuurme sõnul oluline, et ka füüsikast aru saada ning seda mõista. «Öeldakse, et füüsika on nagu matemaatika, ainult natuke segasem,» rääkis Kuurme ning lisas, et kui füüsikas hakata asju selgitama ümber nurga, muutub kõik ebaloogiliseks ja lastel kaob huvi.


Matemaatiline haridus aga jookseb Eestis mehe sõnul oma rada pidi ega teeninda füüsikat. «See ei ole nüüd süüdistus õpetajatele, vaid lihtsalt siin on seatud see niimoodi,» ütles Kuurme.


Aastate jooksul õpilased Eestis väga muutunud ei olegi. «Eks nad on ühesugused igal pool,» rääkis Kuurme. «Kes õppida tahab, see ikka õpib.»
Õpetajaameti valimist mees kahetsenud ei ole. «Mulle meeldib õpetada,» ütles ta. Kuurme sõnul on tema just nimelt seepärast eelkõige õpetaja, mitte füüsik.


Parim õpetaja on Kuurme sõnul selline inimene, kes tahab õpetada. «Kui sa teed, siis teed seda hingega,» ütles ta.


Parimad hetked olevat Kuurme sõnul need, kui ta töötab väiksema grupi inimestega ja õpetamine läheb nii, nagu ideaalis loodab. «See on tegelikult see komm,» ütles aasta õpetaja.

Mart Kuurme


•    Sündinud 11. detsembril 1948 Põltsamaal
•    Perekond: abielus, neli tütart
•    Hariduskäik: 1956–1967 Põltsamaa keskkool; 1959–1966 Põltsamaa lastemuusikakool, klaver; 1967–1972 Tartu Riiklik Ülikool, füüsik-füüsikaõpetaja; 1984–1985 Lenini-nimeline Moskva Pedagoogiline Instituut; prantsuse keel, füüsika õpetamine prantsuse keeles (UNESCO kursused); 1991–1997 Tallinna Pedagoogikaülikool, pedagoogikamagister
•    Töö: 1966–1967 klaverisaatja Põltsamaa lastemuusikakoolis; 1972–1974 rühma- ja roodukomandör Nõukogude armees; 1974–1976 füüsikaõpetaja Tallinna 32. keskkoolis; 1976–1985 füüsikaõpetaja Tallinna 2. keskkoolis; 1985–1987 füüsika- ja keemiaõpetaja Larbi Ben M’Hidi tehnikalütseumis El Eulmas Alžeerias; 1987–1993 füüsikaõpetaja Viimsi keskkoolis; 1993–1994 füüsika ja prantsuse keele õpetaja Thomas Jeffersoni teaduse- ja tehnikagümnaasiumis Alexandrias USAs (Fulbrighti stipendiaadina); 1994–1995 füüsika-, looduse- ja prantsuse keele õpetaja Tallinna Vanalinna koolis; 1995–1998 Tallinna reaalkooli direktor; alates 1998. aastast füüsika- ja loodusõpetuse õpetaja Tallinna reaalkoolis

Aasta õpetajad


Harjumaa
•    Karin Reiska, Aruküla Rukkilille lasteaia juhataja
•    Ebe Talpsepp, Loo keskkooli eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja
Hiiumaa
•    Aare Ristmägi, Palade põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Ida-Virumaa
•    Olga Bolšakova, Sillamäe Astangu kooli algklasside õpetaja
•    Valeri Osmokesku, Narva spordikooli Energia sõudetreener (vanemtreener-pedagoog)
•    Anu Pungas, Toila gümnaasiumi inglise keele õpetaja
•    Ulvi Vilumets, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja (vanempedagoog)
Jõgevamaa
•    Reino Hobolainen, Kiigemetsa kooli kehalise kasvatuse õpetaja (vanempedagoog)
•    Evelin Saarva, Luua metsanduskooli täiendusõppeosakonna juhataja ja vanemõpetaja
Järvamaa
•    Anne Toomistu, Paide gümnaasiumi muusikaõpetaja
Läänemaa
•    Heldi Leidsalu, Kullamaa keskkooli klassi- ja kunstiõpetuse õpetaja
Lääne-Virumaa
•    Marge Guljavin, Vinni-Pajusti gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Põlvamaa
•    Aimi Jõesalu, Põlva keskkooli saksa keele õpetaja (õpetaja-metoodik)
Pärnumaa
•    Väino Külvi, Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
•    Inna Rõbakova, Pärnu kesklinna lasteaia vanempedagoog
Raplamaa
•    Maiu Albo, Rapla lasteaia Naksi­trallid juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning liikumisõpetaja
Saaremaa
•    Grete Pihl, Kuressaare gümnaasiumi vanemõpetaja
Tallinn
•    Urve Keskküla, Nõmme noortemaja liikumisrühmade õpetaja (õpetaja-metoodik)
•    Mart Kuurme, reaalkooli füüsikaõpetaja ja klassijuhataja (õpetaja-metoodik)
•    Anne Merila, Lasnamäe üldgümnaasiumi kasvatusraskustega õpilaste klassijuhataja, aineõpetaja (klassiõpetaja)
•    Merike Müürsepp, lasteaia Kikas muusikaõpetaja (vanempedagoog)
•    Svetlana Orgmets-Brusnigina, Lasnamäe gümnaasiumi tantsuõpetaja, koreograaf ning tantsukultuuri ja etiketi ajaloo õpetaja
•    Krista Sillar, 32. keskkooli direktori asetäitja õppekasvatustöö alal, algklasside õpetaja
Tartu
•    Saima Kaarna, Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogiaõpetaja
•    Piibe Leiger, Tamme gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
•    Pille Toome, Emajõe kooli vanempedagoog
Tartumaa
•    Ülle Tõnutare, Luunja keskkooli keemia-, majandus-, loodus- ja ühiskonnaõpetaja (pedagoog-metoodik)
Valgamaa
•    Miia Pallase, Pühajärve põhikooli direktor
Viljandimaa
•    Krista Siim, Viljandi Mängupesa lasteaia õpetaja
Võrumaa
•    Kaido Kaas, Rõuge põhikooli ja Krabi põhikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Tagasi üles