2. Emade ja avalikku sektorisse tööle läinute õppelaenu hüvitamise kaotamine, õppelaenu intressidelt tulumaksu tagastuse kaotamine, nn ranitsatoetuse (450 krooni) kaotamine ja veel mõned nüüd lõpetava riigikogu otsused puudutavad ebameeldivalt haridust ja noori. Kas näete selles probleemi ja kus on lahendus?
-----------------------------------------------------------
Isamaa ja Res Publica Liit
Jah, me näeme selles suuremaid ja väiksemaid probleeme ja soovime toetada nii lastega peresid kui ka hariduse omandamist.
Lahendused: 2012. aastast vajadustepõhise õppetoetuse kehtestamine ja tasuta kõrgharidus – need on palju suuremad ja ka rahaliselt oluliselt kandvamad lahendused kui õppelaenu intresside tulumaksuvabastus.
Ranitsatoetus: oleme eraldanud kohalikele omavalitsustele lisaraha haridusele ning peame oluliseks ranitsatoetuse vajaduse vähenemist koos kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisega maksta ranitsatoetusi sotsiaaltoetustena, mida paljud omavalitsused juba teevadki.
Avalikus sektoris pole töötasud nii palju langenud kui erasektoris, samuti asub praegu üle 50 protsendi kõrgkooli lõpetanud noortest tööle just nimelt avalikku sektorisse, millest on saanud ihaldusväärne töökoht ka subsideerimiseta.
Riik peab pidama oma lubadusi lastega peredele ja vajaliku summa loodame leida riigikogu uue koosseisu ajal kas 2011. aasta eelarve võimalikest ülelaekumistest või 2012. aasta eelarvega.
Keskerakond
Meie erakond hääletas nende haridusvaenulike otsuste vastu ega ole oma seisukohti muutnud. Valitsuserakonnad oma retoorikas räägivad küll kirglikust armastusest hariduse edendamise vastu. Aga kui läheb hääletamiseks, siis seletavad, miks nad ükskord ja poolvägisi on sunnitud kellelegi teisele anduma.
Reformierakond
Vaadates hariduse rahastamist laiemas pildis, näeme, et kulud on kasvanud ka kriisiajal. Loomulikult peame oluliseks toetada nii alus-, põhi-, kesk- kui ka kõrghariduse arendamist. Kvaliteetne haridus on jätkusuutliku ühiskonna alus. 7,9-protsendine hariduskulude kasv tuleva aasta riigieelarves on järgmine samm õpetajaameti väärtustamisel.
Kõrghariduses peame oluliseks kaasata senisest enam erakapitali, näiteks maksuvabasid õppefonde luues. Me ei poolda noorte meelitamist erasektorist avalikku sektorisse ega soovi viimast kunstlikult paisutada, kuna avalik sektor elab kodanike maksurahast. Mida suuremaks teine sektor paisub, seda kõrgemaid makse tuleb praegustel tudengitel tulevikus maksta.
Väga oluline on tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine. Õppetoetuste süsteem vajab reformimist nii, et toetused oleksid vajadustepõhised – abi peavad saama tegelikult toetust vajavad tudengid ning seda praegusest suuremas mahus. Stipendiumisüsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemusest sõltuva stipendiumi suurus kataks kõigi väga andekate, kuid majanduslikult kehvemas seisus õppurite kulud.
Doktoriõpet tuleb väärtustada praegusest suuremate stipendiumidega, kõrgetasemelisi teadusuuringuid tuleb toetada. Eesti kõrgharidus ning teadus tuleb muuta rahvusvahelisele konkurentsile avatuks ja ülikoolid vabastada avalik-õiguslikust staatusest tulenevatest piirangutest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda kolme protsendini SKTst.
