T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 48
Presidendivalimiste teine voor riigikogus.
Presidendivalimiste teine voor riigikogus. Foto: Sander Ilvest, Juss Saska

Valijamehed ei suutnud eile Estonias Eestile uut presidenti valida. Mis saab edasi?

Nestor kutsub kokku riigikogu vanematekogu

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsub homme kokku riigikogu vanematekogu, kus osaleb riigikogu kolmeliikmeline juhatus ja kõigi kuue fraktsiooni üks esindaja.

«Koguneme põhiliselt siis, kui on ilmselge vajadus suuremaks üksmeeleks kui tavapärane enamus-vähemus seis,» ütles Nestor Postimehele.

«Ootus on, et kõik kuus teataksid valmidusest kaasa lüüa selles, et leida presidendikandidaat, kelle poolt oleks rohkem kui 68 riigikogu liiget, muud võimalust ma ei näe.»

Reps: homme otsustavad erakonnad mingi nime ära

Mailis Reps.
Mailis Reps. Foto: Liis Treimann

Äsja presidendikandidaadina kampaaniat teinud Mailis Reps ütles pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut, et esmaspäeval püüavad erakonnad ühise presidendikandidaadi osas selgusele jõuda.

«Presidendi koha pealt on lihtne, homme otsustavad erakonnad mingi nime ära,» sõnas Reps ajakirjanikele.

Tema sõnul leppisid poliitikud eile Estonia kontserdimaja ees kokku kahes tingimuses. Esimene tingimus oli Repsi sõnul, et presidendikandidaat oleks apoliitiline ega kuuluks ühtegi erakonda ning teise tingimusena lepiti kokku selles, et kolme päeva jooksul ei paku ükski erakond oma kandidaati, vaid välja käiakse eri nimesid. «Võimalikult võimalikult vähe läbi meedia, aga läbi meedia nad peavad ka käima,» kommenteeris ta.

Luik: kui me totaalselt põhiseaduslikku kriisi ei taha, siis peab tulevasel presidendil 68 häält koos olema

Lauri Luik. Лаури Луйк.
Lauri Luik. Лаури Луйк. Foto: Liis Treimann / Postimees

«Poliitikas pole mõtet solvunud ega masendunud olla. Valimistel on kahjuks suhteliselt tavapärane, et mingi osa inimestest ei hooli. Ei saa siis ju ka rahvaesindajad kuidagi oma rahvast kehvemad olla. Tühjasedelimehed võiksid aga küll end korraks järgmise aasta 15. oktoobri õhtusse mõelda. Kui tore oleks valijatelt sama signaal saada?» kirjutab reformierakondlasest parlamendisaadik Lauri Luik.

«Spordivõistlustega paralleele vedades võib öelda, et kvalifikatsiooninormi keegi ei täitnud, kuid kõige parem, alates parlamendi esimesest voorust, oli Siim Kallas. Tõsi, minu suureks üllatuseks näitasid ka konkurendid bobbeamonlikke sooritusi, olgugi, et need ei lähe ajalukku.»

Luik lisas, et tema hinnangul ei pääse keegi Kallasega samasse liigasse, mis puudutab sise- ja välispoliitilisi kogemusi, kontakte, oskusi, poliitilist tunnetust, erudeeritust, visioone ja karismaatilisust. «Mees, keda ma nägin Eesti presidendina juba väikse poisina, pidi vastu võtma kaotuse. Seda oli valus vaadata. Umbes sama tunne, nagu Messi oleks Nõmme Kalju poolkaitsja poolt pikali joostud ja lisaks veel punase kaardi ka saanud.»

Luik kinnitas, et nüüd tuleb vaadata tulevikku ja edasi minna. «Kui me totaalselt põhiseaduslikku kriisi ei taha, siis peab tulevasel presidendil enne üles seadmist 68 häält koos olema. See eelab, et jonnimine tuleb järgi jätta ning erakonnad peavad hakkama tõsiselt ühisosa otsima. Kui Siim Kallas seda ei suutnud, siis ilmselt ei ole teist erakondliku kuuluvusega kandidaati, kes võiks parlamendis valitud saada. See eeldab, et ringi tuleb laiendada, mis omakorda tähendab seda, et osa minu valikukriteeriumeid ei leia enam vasteid. Tõenäoliselt saab ka nii, aga see on riskantsem ja keerulisem. Praeguses seisus tundub mulle, et tulevane president peab olema klassist «JüriLuik» või «ArvoPärt». Kes ta olema saab… eks tuleb homme otsima hakata.»

Lõpetuseks lisas Luik, et valimiskorda tuleks muuta. «Minu hinnangul võiksidki valimised toimuda valijameeste kogus ning lisanduda võiks kolmas voor, kus otsustab lihthäälteenamus.»

Nestor hoidub nimedest

Eiki Nestor / Scanpix
Eiki Nestor / Scanpix Foto: SCANPIX

«Ärme palun hirmutame nimede väljakäimisega kõiki neid häid inimesi, kes presidendiks võiks sobida.

Sellisel moel nad ütlevad «ei» veel varem, kui jõuavad selle peale mõelda,» kõlab riigikogu esimehe Eiki Nestori arvamus sotsiaalmeedias Facebook.

Sooäär soovib presidendiks Ülle Madiset

Reformierakondlasest parlamendisaadik Imre Sooäär teeb ettepaneku seada riigikogus üles õiguskantsler Ülle Madise kandidatuur. «Eesti poliitiline süsteem vajab totaalset reformi ja uut paradigmat. Tagatoamängudele, mille tunnistajateks me eile olime, tuleb lõpp teha. Nüüd, kus valimiskogu on pole oma tööga hakkama saanud on vaja uut, värsket, erakondade ülest ja südamega oma töösse suhtuvat kandidaati. Üksmeel on võimalik saavutada ainult siis, kui riigikogus üles seada vähemalt 68 allkirjaga kandidaat,» kirjutab Sooäär suhtlusportaalis Facebook.

Imre Sooäär / Scanpix
Imre Sooäär / Scanpix Foto: SCANPIX

Sooääre hinnangul pole ükski varasem õiguskantsler saanud nii laiapõhjalist ja konsensuslikku heakskiitu kui Madise viimane aastaaruanne riigikogu ees.

«Kuldmedaliga keskkooli ja cum laude Taru Ülikooli lõpetanuna, õigusteaduste professorina ja vabariigi presidendi õigusnõunikuna on tal laitmatu renomee. Lisaks on ta hea huumorimeele ja suhtlemisoskusega sõnaosav diplomaat, mis on selles ametis ülioluline. Tema vastused riigikogu ees on olnud täpsed, põhjalikud ja hästi argumenteeritud. Ülle on siiras ja tark naine, kes tunneb vastutust oma maa ja rahva ees. Tal on empaatiavõime ja õiglustunne, mida täna presidendilt ehk kõige enam oodatakse.»

Sooäär teeb ettepaneku hakata Madise toetuseks allkirju koguma. «Riigikogule on jäänud ainult üks voor hääletuseks, et oma nägu säilitada, mitte enam kolm vooru kukepoksi ja erakondade eneseupitamist.»

Helme: riigikogu valib presidendiks ilmselt kompromisskandidaadi

Mart Helme pettumus
Mart Helme pettumus Foto: Liis Treimann

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme usub, et kui kahe nädala pärast õnnestub riigikogus president ära valida, siis võib see olla kompromisskandidaat, kelle vastu ei olda, aga kes ka erilist vaimustust ei tekita.

«Viimase 15 aasta jooksul on riigikogu võimuerakonnad üle kümne korra hääletanud maha

algatused presidendi otsevalimisteks. Nad on eelistanud tagatoa kokkuleppeid. Valimiskogus juhtunu näitab, et erakondliku kempluse ja käte väänamise aeg on ümber. Kui kahe nädala pärast riigikogus õnnestubki president ära valida, siis võib see olla kompromisskandidaat, kelle vastu ei olda, aga kes ka erilist vaimustust ei tekita. Kui esile kerkib uus nimi, siis on teadmata, milline on tema toetus rahva hulgas. Uueks kampaaniaks enam aega ei ole. Kokkuvõttes, nii edasi minna pole enam mõistlik,» ütles Helme.

Otsevalimised välistaksid Helme sõnul patiseisu, mida võimaldab praegune valimiskord. «Mis kõige olulisem, otsevalimistel mandaadi saanud president esindaks kõiki Eesti kodanikke, mitte ainult teda ametisse aidanud erakondi,» lisas ta.

Jüri Adams: valimiskogu läbikukkumine on vastuolus põhiseaduse mõttega

Jüri Adams
Jüri Adams Foto: Riigikogu kantselei

Vabaerakonna saadiku ja Eesti vabariigi põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul ei näinud põhiseaduse kirjutajad ette võimalust, et valimiskokku viidud presidendivalimised võiksid läbi kukkuda ja hetkel toimuv on Põhiseaduse Assamblee poliitilise tahte võltsimine.

«Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv vabariigi presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet,» ütles Vabaerakonna saadik Jüri Adams.

Tema sõnul esitas Vabaerakond neljapäeval eelnõu, mis viib presidendi valimise korra kiiresti vastavusse põhiseaduse mõttega ning tagab poliitilise stabiilsuse. «Eelnõuga loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud hääletusest mitteosavõtnuteks. Pendeldamine riigikogu ja valimiskogu vahel on Eesti poliitilisele süsteemile rusuv,» ütles Adams.

«Nagu nägime, annab kehtiv kord väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks,» ütles ta. 

Muuli: riigikogus kandideerib ainult üks inimene

Kalle Muuli
Kalle Muuli Foto: Margus Ansu / Postimees

Isamaa ja Res Publica Liidu saadik Kalle Muuli kirjutas suhtlusportaalis Facebook, et mingeid presidendikandidaatide debatte enam ei tule. «Riigikogus kandideerib ainult üks inimene. See on vähemalt 68 saadiku allkirjaga üles seatud ühiskandidaat. Kui Mailis Reps veel natuke tasuta promo tahab, võib Keskerakond ta loomulikult vastaskandidaadiks üles seada, aga mingit sisulist tähtsust sel pole. Riigikogus peetakse vaid üks valimisvoor ja Eesti saab endale väga hea presidendi,» leiab Muuli. 

Lauri: kurb, et nüüd on Eesti sisemiselt lõhkiste riikide klubis 

Maris Lauri
Maris Lauri Foto: Eero Vabamägi

Haridusminister Maris Lauri sõnul peegeldas eilne valimistulemus seda, et Eesti inimeste seisukohad on ülimalt erinevad ning valmisolek teiste kuulamiseks ja arvestamiseks on napp.

«See oli omamoodi kokkuvõte juba mõned aastad kestnud arengust, kus igal võimalusel teist arvamust nöögitakse, halvustatakse, «antakse pasunasse», end kiidetakse ning teisi ei kuulata. Nemad-meie-kastidesse jagamine, grupimõtlemise ülistamine (kui ei arva nii nagu mina, siis oled loll/käpik/äraostetud/...), konfliktide ja vastanduste õhutamine ning vandenõuteooriate levitamine ja võimendamine on muutunud niivõrd domineerivaks, et kokkulepete tegemine ja ühisosa leidmine on muutunud peaaegu võimatuks,» kirjutas Lauri Facebookis.

Lauri lisas, et oskus järele anda, teistega arvestamine ja kompromissile minek näitab tugevust, mitte nõrkust ning tema hinnangul näitab tugevust eriti see, kui suudetakse anda või kokku leppida midagi vastu saamata. «Kahjuks seda eriti enam ei ole. Igasugune vastandumine on muutunud kogu ühiskonnas järjest domineerivamaks, on kandunud Riigikokku, volikogudesse ja presidendi valimisse.»

Kui keegi süüdistab valituid või osa neist, siis tuleb Lauri sõnul meeles pidada, et valitud peegeldavad valijate arusaamu ja suhtumist. «Küll mitte detailideni, kuid üldjoontes siiski.» 

«Kurb, et nüüd on Eesti samas sisemiselt lõhkiste riikide klubis, kuhu on jõudnud USA ja suurem osa Euroopast ja maailmast. Kurb, et isegi presidendi valimine selle vastandumise tõttu ebaõnnestus,» jätkas Lauri.

Ta kirjutas, et ei arva, et asi oleks üksnes eilses päevas, sest «seemneid eilse lõikuse jaoks külvati kogu kampaania jooksul».

Esimene voor läks Lauri sõnul küll pingeliselt, kuid andis tulemuse, kuid kaks teise vooru jõudnut ei suutnud tema hinnangul valimiskogu enamust ära võluda. «Ilmselt seetõttu, et oli midagi, mis oli nad teinud 60le valijale niivõrd vastumeelseks, et need valijamehed ei suutnud end ületada ja valida.»

«Muidugi on hea, kui saab valida parima, kuid vahel tuleb valida vähem halvem. See on väga raske. Aga ju siis oli 60 jaoks isegi sellise valiku tegemine ületamatult keeruline. Võimalik, et oli jonni. Aga millegi pärast arvan ma, et rohkem oli seda suurt-suurt vastumeelsust, mida paljud ei suutnud endas ületada,» sõnas Lauri.

Lauri ütles, et valimise ebaõnnestumises ei tohi süüdistada üksnes neid kuutkümmet valijat Estonia saalis. «Põhjusi tuleb otsida nii kandidaatidest ja nende meeskondadest, kes ei suutnud lõhesid ületada, kuid eelkõige meist endist, sest me oleme lasknud oma ühiskonna minna seisu, kus me ei suuda üksteist kuulata ning ühisosa otsida.»

Lauri rõhutas, et alati ei ole kõiges süüdi teised. «Igaüks meist eksib ja igaühel on milleski õigus, see kehtib nii sõprade kui ka vastaste kohta. Kas tõesti on nüüd nii, et ühtsust leiame üksnes lauluväljakul? Kauaks sedagi, kui nii edasi läheb?»

Herkel: kõik osapooled peavad tegema sammu tagasi

Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Mihkel Maripuu

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kirjutab oma blogis, et suurimat vastutust presidendivalimiste nurjumise pärast kannab tema meelest Reformierakond. «Tõsi, vastutavad kõik, aga Reformierakond kui riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis.»

Herkel lisas, et juuni algul kutsus Reformierakond riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide hulgast. «Sellega oli igasugune koostöö halvatud ja ka teised erakonnad hakkasid väga enesekeskselt tegutsema. Ei saa öelda, et meedia sellele teadlikult kaasa aitas, kuid mingil määral kehutas ka suur avalik huvi erakondi oma tähelepanuvajadust enesekeskselt välja elama. See oli lõpuks ju päris koomiline, et ka vähem kui 21 liikmega fraktsioonid nagu sotsid ja EKRE püüdsid jonnakalt vaid oma kandidaadi taha rivistuda ning erakonnaülest lahendust lausa põlastati.»

Siiski võinuks kaks-kolm valimiskogus kandideerinut saada presidenditööga päris hästi hakkama, mistõttu on raske mõista neid valijamehi, kes panid teises hääletusvoorus kasti tühja sedeli, leiab samas Herkel.

«Märgistamata sedelite hulka arvestades on tegelikult kahtlane, kas üldse olnuks nende kandidaatide puhul realistlik, et teise vooru sattunuks selline vastaspaar, kelle hulgast ühel olnuks võimalus olla osalenute hääleenamusega ära valitud. Neli kandidaati olid väga võrdsed ja nende seljataga oli toetajaid, kes ebaõnnestumise tahtsid oma solvumist välja elada kogu protsessi nurjamisega.»

Herkeli meelest alahindas meedia Allar Jõksi.

«Mõned näevad siingi Reformierakonna karvast kätt ja varjatud mõju. Mina hooman analoogiat Vabaerakonna seisundiga viimaste riigikogu valimiste eel. Ka toona alahinnati meie võimalusi ega peetud demokraatia üldprintsiipe kaitsvaid seisukohti kuigi olulisteks. Ometi need on olulised, eriti omavalitsuspoliitikutele, kelle elu suured parteid oma reeglite järgi painutada tahavad. Osaliselt mobiliseeris selliseid meeleolusid esimeses voorus enda selja taha ka Marina Kaljurand.»

Herkel lisas, et ei näe võimalust, et keegi juba proovinud kandidaatidest võiks riigikogus uuesti välja tulla. «See puudutab nii riigikogus kui valimiskogus kandideerinuid. Ses mõttes olid Allar Jõks ning Siim Kallas oma valimiskogu järgses loobumissõnumis selged, adekvaatsed ja riigimehelikud. Edasise protsessi juhtimise peaks enda kätte võtma riigikogu esimees ja fraktsioonide esindajaist koosnev vanematekogu. Kindlasti ei saa seda teha peaminister Rõivas, sest tema usalduskrediit on selles küsimuses õhuke, et mitte öelda täitsa otsas.»

«Kui tasakaalukalt ja õigesti koostööd teha, siis on võimalik läbirääkimistel jõuda kahe-kolme väga hea ja kuni kümne hea kandidaadini, kel on tõenäoline saada riigikogu 68 liikme toetus. Välja tuleb valida üks. Aga see eeldab, et kõik osapooled suudavad teha sammu tagasi ja oma senisest enesekesksusest välja tulla,» lõpetas Herkel. 

Märksõnad
Tagasi üles