Eksperdi hinnangul näitab see, et üha enam noori läheb laia matemaatikat õppima, et tõenäoliselt ollakse oma valikutes teadlikumad. Ka mängib oma rolli see, et laia eksamit tegemata populaarset infotehnoloogiat õppima minna ei saa.
Riigieksamite analüüs: lai matemaatika aina popim, sest muidu tasuvat ITd õppida ei saa (3)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
20. oktoober 2016, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal astuti suur samm edasi senisest traditsioonilisest matemaatika õpetamisest ning õpilased said hakata valima, kas asuvad õppima kitsast matemaatikat või laia matemaatikat. See tähendas omakorda, et laia matemaatika õppijatel sai olema rohkem tunde kui kitsa kursuse tegijatel.
Tänavu valis kitsa eksami 3440 ja laia eksami 4604 noort. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli värskete lõpetajate seas 39,9 punkti ja laia eksami keskmine oli 56,3 punkti.
Aasta varem oli laia kursuse keskmine tulemus eksamil 50,8 ja kitsa 37,0. Kaks aastat tagasi, kui kitsa ja laia matemaatika eksameid tehti esmakordselt, oli keskmine tulemus veelgi madalam. Seega näib, nagu oleks uus süsteem end igati õigustanud.
Tulemused parenevad, sest õpetajad harjuvad
«Kindlasti ei saa sellist järeldust teha ainult eksamitulemuste keskmiste näitajate põhjal,» lükkas SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi selle ümber. Ta selgitas, et viie aasta taguse muudatuse mõju peegeldub eelkõige selles, et kui õppekava või eksami formaat muutuvad, siis langevad tõenäoliselt ka keskmised tulemused mõnevõrra. Seda seetõttu, et õpetajatel ja õpilastel läheb uuega harjumiseks aega.
Tõepoolest, 2013. aastal, kui matemaatikaeksam oli veel vanas formaadis, oli keskmine tulemus sootuks kõrgem, 61 punkti. See, et keskmine tulemus on nüüd aasta-aastalt paranenud, näitab, et uut süsteemi võetakse tasapisi omaks.
«Eksamitulemuste tõus näitab eeldatavasti, et õpetajad ja õpilased on kohanenud uue süsteemiga, sealhulgas on välja kujunenud õppeprotsess koolides kitsa ja laia õpetamisel. Ka valikud laia või kitsa eksami osas on teadlikumad,» rääkis Oppi.
Raskemat eksamit ei kardeta
Veel suuremgi muutus näib aga hoopis see, et abituriendid kalduvad aina rohkem valima just laia, mitte kitsast eksamit.
Kui viimasel kahel aastal on laia matemaatika eksami tegijaid umbes viiendiku võrra rohkem, siis näiteks 2014. aastal oli laia ja kitsa eksami tegijaid peaaegu ühepalju. Seega on aasta-aastalt üha rohkem neid, kes keskenduvad juba gümnaasiumi algul laiale matemaatikale.
Oppi hinnangul näitab see ilmselt tendentsi, et õpilased teadvustavad ühe selgemalt, et laia matemaatika tulemus on oluline edasiõppimise võimaluste kindlustamiseks.
Samas aga ei ole ka see järeldus liialt mustvalge. «Meie kogemuse põhjal võib öelda ka seda, et väga tihti järeldavad noored oma senise kokkupuute põhjal matemaatikaga, mis alati ei ole olnud kõige positiivsem, et neile ei lähe laia matemaatikat vaja,» osutas Innove spetsialist.
Laia matemaatikat vaja IT õppimiseks
Üks põhjus, miks aina enam noori laia eksami valib, on tõenäoliselt ka see, et näiteks tehnikaülikooli vastuvõtul nõutakse just laia eksami tulemust. Küll peab Oppi sõnul arvestama, et matemaatika õppimine kestab kogu koolitee ning näiteks teises kooliastmes tekkinud lüngad mõjuvad ka edaspidi ja nö reale saamine kestab.
«Siin tuleb kindlasti kasuks, kui on laialdaselt teada Eesti infotehnoloogia edu ja see motiveerib matemaatikateadmiste kasvule,» arvas ta.
Ka võib noori ajendada laia eksamit valima see, et see annab võimaluse õppida infotehnoloogiat ja infotehnoloogia on omakorda väga tasuv ala. «See kõlab loogilisena kui eeldada, et inimesed teevad ainult ratsionaalseid valikuid. Näiteks ka mitmetel humanitaarerialadel on keskmine palgatase kõrge ja alati ei eelda see kõrgkooli astumisel matemaatika riigieksamitulemust,» kommenteeris ekspert.
ÜKS KÜSIMUS
Kui nüüd üks hetk peaksidki õpilased täiesti selgelt eelistama laia matemaatika eksamit ning kitsa tegijate osakaal jääb marginaalseks, siis kas kitsam eksam võibki oma mõtte kaotada? Või tuleb siiski endiselt arvestada ka tasemelt nõrgematega, ka siis, kui neid on väga vähe?
Mitte miski ei anna alust eeldada, et kitsa matemaatika eksami valivate õpilaste hulk lähiaastail marginaalselt väikeseks taandub. Pigem jätkub trend, et eksaminandide arv kui selline väheneb. Ja see on tingitud demograafilistest teguritest.
Matemaatika teadmiste statistika paistab silma suurema hajuvusega kui teised ained. Näiteks oli sel aastal kõige rohkem 100 punktiseid töid ning ka varasematel aastatel on olnud selgelt palju õpilasi 100 punkti ümbruses. Samas on üsna palju õpilasi ka alumises otsas.
Kuna matemaatikat õpetatakse teiste ainetega võrreldes üsna suures mahus, siis see tekitabki ka suure erinevuse. Seega lähimas tulevikus ei anna see tuge kitsa matemaatika kadumise ennustamiseks. Kõigil õpilastele ei lähe vaja sama laialdasi teadmisi matemaatikas.
Kitsa matemaatika kursusel õppinuid ning eksami sooritanuid ei saa käsitleda kui tasemelt nõrgemaid. Eestis on gümnaasiumi astme õppekava kujundamisel arvestatud, et õpilaste edasiõppimise huvid võivad olla erinevad ning on mõistlik pakkuda õpilastele valikuvõimalusi nende huvidest ja võimetest lähtuva õppekava kokkupanemiseks.
Kitsa matemaatika kursus vastab sellele, mida elukutsetel, kus põhjalikke matemaatikateadmiseid edasiõppimiseks ei eeldata, vajatakse ning juhul kui õpilane sellele vastava kitsa matemaatika riigieksami valib ja edukalt sooritab, siis on ta igati valmis nii õpingute jätkamiseks kui iseseisvaks eluks.