/nginx/o/2008/10/07/81056t1h9a71.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Urmas Reinsalu võitles eile kui lõvi riigikogu saadikute palkade külmutamise eest, tuues peatrumbina esile vajaduse olla raskel ajal solidaarne muu ühiskonnaga.
Saadikute palgatõusu peatamist toetab hulk trumpe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikalt parlamendi ees seisnud Reinsalu kinnitusel on nii riigikogu liikmete kui ka teiste keskmise palgaga seotud kõrgete ametiisikute töötasude külmutamine möödapääsmatu olukorras, kus riigikogul tuleb peagi langetada eelarvega seotud valusad kärpimisotsused. Lisaks arvestab eile esimesel lugemisel olnud palgaeelnõudega 2009. aasta riigieelarve.
«Ainuüksi palkade külmutamisest tulenev sääst on 45 miljonit krooni,» märkis Reinsalu. Kümnete miljonite eest annab veel kokkuhoidu ministrite ja presidendi esindustasude, riigikogulaste kuluhüvitiste ning eripensionäride sissetuleku jätmine 2008. aasta tasemele.
Samuti rõhus parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Reinsalu rahva ootustele ja õiglustundele. Tema veendumuse kohaselt lubab põhiseaduse paragrahv 75, mille järgi tohib riigikogu oma palka muuta vaid järgmise koosseisu jaoks, külmutada juba uuest aastat ajutiselt saadikute tasud.
Sellele vaidlusele lisas kuu aja eest hagu president Toomas Hendrik Ilves teatega, et tal pole õigust kuulutada välja põhiseadusega vastuolus olevat seadust.
Reinsalu tõi omakorda argumendina esile hulga nimekate riigiõiguse asjatundjate nimed, kes on hoopis teist meelt. Hulk tippjuriste on seisukohal, et põhiseadust ei tule tõlgendada mitte teksti-, vaid eesmärgipäraselt.
Justiitsminister Rein Langi kõrval nimetas Reinsalu õiguskantsler Indrek Tederit ning tema eelkäijaid Allar Jõksi ja Eerik-Juhan Truuvälja. Eraldi tsiteeris Reinsalu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani, riigi- ja haldusõiguse professorit Kalle Meruskit.
Viimase väitel ei saa põhiseadust tõlgendades lähtuda üksnes keelest, vaid tuleb välja selgitada ka selle eesmärk ja mõte.
«Mõte on ikkagi selles, et ära hoida võimalused, et parlament kehtestab endale ise kõrged palgad ja leevendab muu töötasu saamise piirangud,» selgitas Reinsalu. Tema väga jõulisse ja hoogsasse ettekandesse sekkus riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland palvega mitte kalduda «isiklikesse mälestustesse ja tulevikuvisioonidesse».
Mitu Reformierakonna ja Keskerakonna saadikut seevastu kasutas sarnaselt president Ilvesega kaitsekilbina põhiseaduse ülimuslikkust. Ka andis osa saadikuid mõista, et riigikogu tegeleb hoopis populismiga.
«Esineja (Urmas Reinsalu – toim) käis välja mõtte, et kui me tõstame riigikogu liikmete moraalset kapitali, kas siis võib teoreetiliselt olla nii, et kui vähendame oma palka poole võrra, siis meie moraalne kapital kahekordistub,» arutles Raivo Järvi Reformierakonnast.
Saadikute valikut raskendab asjaolu, et osa autoriteetseid õigusteadlasi, näiteks presidendi õigusnõunik Aaro Mõttus, peab põhiseaduses sätestatud keeldu absoluutseks.
Sotsiaaldemokraat Hannes Rummi väitel tuleb riigikogul vastu võtta palgaseadused, mis annaks sõnumi, et parlament suudab olla ühiskonnaga solidaarne ning ka ise säästa. «Siis on juba presidendi otsustada, kas ta hindab seda põhiseadusele vastavaks või mitte,» kirjutas Rumm oma blogis.
Kui president peaks riigikogu liikmete palkade külmutamist seadusena mitte välja kuulutama, siis annab lõpliku lahenduse riigikohus. Kui saadikute palgaseadus jääb kinnitamata, kerkib tuleva aasta aprillis riigikogu realiikme palk enam kui 6000 krooni võrra.