Tallinna Pirita linnaosa valitsuses oli üleeile Pirita rannaala detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu, mille käigus koguti ka elanike arvamusi ja ettepanekuid, ning lubati nendega arvestada.
Rannaala planeerijad ootavad Pirita elanike arvamusi
1. veebruar 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeeringulahenduse aluseks on 2012. aastal läbi viidud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö nimega «Väät» arhitektuuribüroolt Arhitektuurinurk.
«Võidutöö alusel algatati 2013. aastal detailplaneering. Planeeringu koostamise leping sõlmiti 2. septembril 2016. Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek peaksid toimuma käesoleva aasta teisel poolel ning lepingu orienteeruvaks lõpptähtajaks on määratud veebruar 2018,» rääkis Ruum ja Maastik OÜ arhitekt Maarja Zingel.
Tema sõnul on planeeringu eesmärk kvaliteetse ja tervikliku puhkeala väljaarendamine, nii et sellest saaks Tallinna esindusrand, samas peaks säilima terviklik metsaala. Planeeringuga kavandatakse ka rannapromenaad ja määratakse rannaala teenindamiseks vajalike hoonete ehitusõigused. Samuti näeb planeering ette Pirita Vaba Aja Keskuse hoone laiendamise ja Merivälja tee 5b kinnistule praeguse grillbaari asemele kuni kahekorruselise ärihoone kavandamise.
«Kogu hoonestusalale on kavandatud kokku 29 hoonet, mille ehitusalune pind on kokku 904 ruutmeetrit. Kõik hooned on kavandatud ühekorruselistena ja eraldi on rannaalal kavandatud paviljon liikumispuudega inimestele,» rääkis Zingel.
Mis puudutab rannapromenaadi, siis siin saab rääkida kahest rannaga paralleelselt kulgevast teest. Üks neist on olemasolev metsa vahel kulgev tee ning teine on liivaranna ja metsa piirile kavandatav uus rannapromenaad. Sellega ristuvate teede ristumispunktidesse ongi kavandatud ranna teenindamiseks mõeldud ehitised.
Rannaala kõige lõunapoolsemasse ossa, muuli lähedale on Zingeli sõnul ette nähtud kohad ajutisele lavale ja tribüünidele. Sealt edasi tulevad järjest paviljonid, neli kohvikut, kuus laste mänguväljakut, saun ja klubiruum talisuplejatele, neli tualetti, palliplatsid, jalgrataste hoiukohad kuni 280 jalgrattale, teenindushooned ja riietuskabiinid. Samuti grillimis- ja lõkkekohad ning kokku kuus vetelpäästetorni.
Arutelul osalenud elanikud esitasid erinevaid ettepanekuid alates väikestest täpsustustest detailides kuni selleni, et rannapromenaadi polegi vaja ning raha võiks kulutada kasvõi trammiliini pikendamiseks Piritale.
Linnaosavanem Tõnis Mölder rääkis, et uusi parkimiskohti ranna lähedusse planeering ette ei näe, aga menetluses oleva Merivälja tee 33 planeeringu käigus saab linn 64 parkimiskohta juurde. Veel olevat tehtud ettepanek muuta suvisel ajal Mähe-Kaasiku tee ühesuunaliseks ja üks suund jätta suveperioodil puhtalt parkimise alla. Seda mõtet pidid toetama ka Mähe-Kaasiku teel elavad inimesed.
Esitati ka küsimus, et võib-olla tuleks Piritale uus rannahoone ehitada. Mölder meenutas selle peale, et kui mõne aasta eest arutati Pirita jõe äärse ala planeeringut, kuhu taheti ka rannahoonet ehitada, siis oli rahvas sellele väga vastu. «Selle tõttu pole me nüüd rannahoonet ette näinud. Aga kui inimesed arvavad, et Pirital võiks olla uus suur rannahoone terviklike lahendustega, siis võtame selle uuesti arutusele,» lausus ta.
Ühtlasi palus Mölder kõigil, kellel on rannaala planeeringu suhtes ideid ja ettepanekuid, saata need kirjalikult linnaosavalitsusele, et ükski mõte ei jääks tähelepanuta.