Reinsalu plaanitav seaduseelnõu on õiguskantsleri hinnangul arusaamatu ja ohustab demokraatiat
Täiendatud kell 16.10!

Õiguskantsler Ülle Madise.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsministeeriumi kavandatav seadusemuudatus, mis võimaldaks inimestel kaitsta põhiseaduslikke vabadusi otse riigikohtus, on õiguskantsleri arvates tarbetu, arusaamatu ning koguni õiguskorda ja demokraatiat ohustav.

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kuu alguses kooskõlastusringile eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et Eestis oleks seadusega tagatud õigus kaitsta oma põhiseaduses tagatud vabadusi otse riigikohtus.

Sellega oleks inimestel, kelle põhiõigusi või vabadusi tänane kehtiv õiguskord pöördumatult rikub, võimalus esitada oma õiguste kaitseks riigikohtule seaduses sätestatud õiguslikul alusel asjakohane taotlus.

Õiguskantsler Ülle Madise on justiitsministeeriumi väljatöötamiskavatsuse suhtes väga kriitiline ja leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (VTK) kavandatavat seadusemuudatust vaja ei ole.

Puudub õiguslik lünk

Õiguskantsleri esimene peamine seisukoht on, et puudub õiguslik lünk ja seaduse muutmise vajadus. Väljatöötamiskavatsuse aluseks olev väide, otsekui ei võimaldaks kehtiv seadus soovijatel kasutada tõhusat menetlust enda põhiõiguste kaitseks, ei vasta tema hinnangul tõele.

«VTK analüüsiosa on ühekülgne ja puudulik, seda kannab soov teadlikult pisendada seadusemuudatusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid ja rõhutada kõigiti muudatuse normitehniliselt minimalistlikku iseloomu. Tegemist on pahelise katsega eksitada seadusandjaid ja lõhkuda senist toimivat põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi, mis tagab kõigi põhiõiguste lünkadeta kaitse,» seisab õiguskantsleri vastuses justiitsminister Urmas Reinsalule.

Eesti Vabariigi õiguses puudub Madise hinnangul lünk, mida peaks eelnõus kirjeldatuga täitma. Sama kinnitab ka riigikohtu senine praktika.

Õiguskantsleri väitel ei ole teada ainsatki konkreetset juhtumit, mil individuaaltaotluse mehhanismi puudumine oleks jätnud isiku põhiõiguseid kaitseta. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kõigi aastate jooksul väljastanud 34 määrust, millega on jäetud kolleegiumile esitatud individuaaltaotlus läbi vaatamata. Kõigil neil juhtudel leiti, et isiku käsutuses oli muu tõhus vahend õiguste kaitseks või vaidlus ei puudutanud kaebaja õigusi.

Seaduse järgi võib põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitada kohus, õiguskantsler ja president, kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste kaitseks lisaks neile ka KOVi volikogu ning Euroopa Liidu õiguse asjades arvamuse saamiseks riigikogu.

Arusaadamatu on Madise arvates ka lisaressursi suunamine valdkonda, kus lahendamist vajavat probleemi ei ole, samal ajal kui raha ja inimesi on puudu nii kohtusüsteemis kui õiguskaitsesüsteemis tervikuna.

«Individuaaltaotluse võimaldamisega võivad kaasneda põhjendamatult rasked kõrvalmõjud, mida väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüs kas teadmatusest või teadlikult ei käsitle,» leiab Madise.

Ohud õiguskorrale ja demokraatiale

Teise peamise argumendina leiab õiguskantsler, et kavandatav seadusemuudatus ohustab põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi mõistlikuks osutunud tasakaalu, mis tagab lünkadeta ja päevapoliitikast sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve. Ohtu satuksid ka senised õigusrahu saavutamise mehhanismid.

«Samuti ohustaks seadusemuudatus võimude lahususe põhimõtet ja tekitaks riigikohtu politiseerimise ohu,» kirjutab Madise.

Lisanduv pädevus hävitaks Madise hinnangul riigikohtu apoliitilise olemuse ja seoks kõrgeima kohtu lubamatul viisil poliitiliste valikutega. Eelnõu väljatöötamiskavatsus ignoreerib seda riski tema arvates täielikult, kuid individuaalkaebe võimalusega astutaks esimene samm riigikohtu politiseerimisel.

«Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus muutuks sisuliselt seaduseelnõu neljandaks lugemiseks. See võib näida meeldiv, nii nagu võib näida osale juristidest politiseeritud õigusemõistmise organisse kuulumine kasulik. Inimeste põhiõiguste kaitse, võimude lahususe ja tasakaalu ning õigusrahu seisukohalt on parem professionaalne ja sõltumatu õigusemõistmine,» kirjutab õiguskantsler.

Täna maandavad neid riske filtrid, milleks on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses nimetatud kohus, õiguskantsler ja president. Kohtu roll normikontrolli menetluse algatajana arvestab kolmeastmelise kohtusüsteemi loogikat ja väldib tarbetult koormavaid vaidlusi riigikohtus. Kuna menetlus on võimalik algatada mitmel sõltumatul põhiseaduslikul institutsioonil, on tagatud õiguste lünkadeta kaitse. Kõik menetluse algatamiseks õigustatud institutsioonid sisuliselt kontrollivad ja tasakaalustavad üksteist, lisab Madise.

Reinsalu: inimestel peab olema võimalus oma õigusi kohtus kaitsta

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles õiguskantsleri kriitilise arvamuse peale, et Eestis peab inimestel olema võimalus oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta kohtus. Selles valdkonnas peab ministri arvates olema õigusselgus, mis on määratud seaduses.

«Olen seisukohal, et kohtusse pöördumise õiguse laiendamine ei saa mingilgi moel mingilgi juhul ohustada demokraatiat. Meie ettepanekul on lihtne eesmärk – tagada inimestele õigus oma vabaduste kaitsmisel. Nagu õiguskantsler ise on möönnud, on kohtupraktikas sellelaadne kaitsetee välja kujunenud mitme lahendi pinnalt. Kuid õigusriigis ei ole normaalne, et üks kanal põhiseaduslikkuse järelvalve menetluses ei ole seaduse tasemel selgelt sisustatud,» lausus Reinsalu.

Ministeerium soovib Reinsalu selgitusel tagada kodanike õiguste kaitse, seda selgema regulatsiooni loomise abil. Väljatöötamiskavatsuses väljendatud muudatuse ainus eesmärk on Reinsalu sõnul luua selge õiguslik alus taotlusele, mille esitamise õiguse on riigikohus tuletanud põhiseadusest. Demokraatlikule õigusriigile omaselt peab ministri arvates isikule olema selge, kas ja kuidas saab ta oma õigusi- ja vabadusi maksma panna.

Eesti õiguskorras ei ole õiguse allikateks kohtulahendid, vaid seadused ja nendest madalamalseisvad õigusaktid. Seetõttu on oluline, et individuaaltaotluse esitamise võimalus saab selgesõnaliselt seaduses määratletud, rõhutab justiitsminister.

«Riigikohus kõrgeima kohtuinstantsina kuulub põhiseaduslikult garanteeritud sõltumatu kohtuvõimu alla ka käesoleva väljatöötamiskavatsuse järgi. Kui kodanikud saavad seaduse alusel sõnaselge täiendava võimaluse enda õiguste kaitsmiseks, siis see ei kahjusta, vaid tugevdab põhiseaduslikku õigusriigi põhimõtet,» leidis Reinsalu.

Tagasi üles