Hiljemalt mais võtab Tallinna linnavalitsus ilmselt vastu vabaõhumuuseumi detailplaneeringu, mille keskne osa on külastusmaja ning uus suur parkla. Kahjuks ei ole teada, millal ehitamisega alustada saab, sest siiani ei ole euroraha saadud.
Vabaõhumuuseumi külastusmaja rajamine takerdub raha taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõtlesime saada üleriiklike turismiobjektide raames rahastamist, kuid see jäi tulemata,» ütles vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang. «Seetõttu on projekt esialgu külmutatud, kuid eks proovime edaspidi raha ikka saada. 2014. aastal peaks vist avanema uus Euroopa Liidu rahastamine.»
Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 detailplaneeringu koostamine algatati 2009. aasta septembris ja on praegu menetlemisel. Tallinna linnaplaneerimise ameti Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa juhtivspetsialisti Anu Plado sõnul on tõenäoline, et planeering jõuab linnavalitsuse istungile mais.
Detailplaneeringu põhilise osa moodustab külastuskeskuse rajamine muuseumi Merirahu elamuala poolsesse ossa. Sinna tuleb ka Tallinna muuseumide ühishoidla, Kanuti ennistuskoja töötoad, vabaõhumuuseumi haldus- ja, näituseruumid ning kohvik. Fondihoidlat peab Lang väga oluliseks, sest ka vabaõhumuuseumi säilikud asuvad praegu hulludes tingimustes.
Suur hoone on jagatud Vabaõhumuuseumi teest mereni kulgeva vahetänavaga kaheks osaks. Kogu hoone maht on süvistatud maapinda 2.5 – 3 meetri sügavausele.
Langi sõnul näeb planeering uue külastuskeskuse juurde ette ka täiendava parkla nii autodele kui bussidele. Samas jääb alles ka praegune pääsla koos selle juures oleva parklaga, mida on kavas veidi laiendada.
Ala, kuhu kavandatakse uut külastuskeskust, on praegu vabaõhumuuseumi majandustsoon koos haldushoone ja laoplatsidega. Sealkandis asub ka viiest hoonest koosnev vana Liberty suvemõis, mis on kavas rekonstrueerida. Tegemisel olev detailplaneering määrab samuti ära selle, kuidas vabaõhumuuseumi ligi 80 hektari suurusel maa-alal edaspidi ekspositsiooni paigutada.
«Detailplaneeringuga oleme ikka päris pikalt tegelenud, lepingu selle koostamiseks sõlmisime juba 2006. aastal,» märkis Lang. «Linn nõuab aga kogu aeg üha uusi asju. Vahepeal taheti isegi seda, et peaksime kõik puud üle lugema ja neid kirjeldama, sellest me keeldusime. Kui nende puude kohale midagi ei ehitata, siis pole ju mõtet neid ka kirjeldada. Uus külastuskeskus tuleb alale, mis on suhteliselt lage, nii et maha tuleb võtta vaid mõned väheväärtuslikud puud.»
Plado selgitas, et detailplaneeringu esialgses variandis pidi parkimisplats külastuskeskuse juures suurem tulema. Üks osa oleks jäänud reformimata riigimaale, kuid see maasiil läheb kohtuotsuse järgi tagastamisele, mistõttu jäi eraldi matkaautodele mõeldud parkla rajamine ära.
Külastuskeskuse juurde mere äärde rajatakse suured küünid, kus saab kehva ilmaga simmaneid ja muid ettevõtmisi korraldada.
Detailplaneeringu eskiis nägi ette rajada vabaõhumuuseumi Rocca al Mare kooli poolsesse otsa kõrtsihoone, mida saaks ka koosviibimisteks välja üürida. See plaan aga luhtus, sest kavandatud kõrsi alal kasvab liiga palju puid, mida ei tohi maha võtta.
Ära jääb ka rannapromenaad vabaõhumuuseumi maa- alal, sest muuseumis asub liiga palju väärtuslikku, et lasta inimesi sinna suvalisel ajal liikuma. Küll rajatakse aga uue külastusmaja juurde väike promenaad ja mereäärne vaateplatvorm.