Eesti teater on igav, see pole solvav ega pahatahtlik väide. Möödunud nädalal käisin kaks korda teatris, teine kord vaatamas Endla uuslavastust «Mees, kes teadis ussisõnu». Selle kohta ei julgeks küll väita, et igav – see oli kohutav, see oli nürimeelne, see oli otse kuritegelik, kõige loomastunum ja ebainimlikum näidend, mida ma kunagi näinud olen. Seega, rohkem igavat eesti teatrit, härrased lavastajad.