/nginx/o/2015/05/16/4069447t1h9079.jpg)
Aprilliga algab Eesti liikluses kuid vältav must periood, nagu politsei- ja piirivalveamet (PPA) kevad-suvist aega ise nimetab, sest viimastel aastatel on just aprillist inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv hüppeliselt kasvanud.
Rohkem politseinikke tänavail: liikluses algab «must periood» (3)
1. aprill 2017, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aprillist septembrini on see aeg, mida me ise nimetame liikluses mustaks perioodiks, sest neil kuudel juhtub Eestis tavapärasest rohkem vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetusi,» ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
Miks see nii on?
«Aprillist lähevad juba ilmad ilusaks ja pedaal vajutatakse julgemalt põhja. Tänavatel on ka rohkem kergliiklejaid,» nentis Tikerpe.
Kolmapäeval juhtus koguni kaks liiklusõnnetust, milles said viga autolt löögi saanud jalgrattaga liikunud lapsed. Hommikul 15-aastane poiss Peetri alevikus ja õhtul 10-aastane poiss Sauel. Kiirabi toimetas mõlemad poisid haiglasse.
Nii kui lumi sulab, aetakse lisaks jalgratastele garaažist välja ka mootorrattad ja mopeedid. Statistika näitab, et liiklusõnnetused mootorratturitega on aasta-aastalt kasvanud ja raskemad õnnetused juhtuvad just motohooaja alguses, kui teeolud ei ole veel nii head.
Enamik liiklusõnnetustes kannatanutest on siiski sõidukijuhid ja õnnetuste põhjuseks tihtipeale kiiruseületamised. «Vaadatakse, et lund ei ole, tee hea, ilm ilus ja vajutatakse tugevamini gaasipedaali, sest ega minuga ju nagunii midagi ei juhtu,» rääkis Tikerpe. «Mais hakkavad kiirused veelgi tõusma, jaanipäeva kuul juunis mängib aga paljudes õnnetustes rolli juba alkohol.»
Statistika on kõnekas. Kui vaadata kaht viimast aastat, siis juhtub aprillis päevas keskmiselt neli liiklusõnnetust, milles saab viga läbikaudu viis inimest. Iga viie päeva tagant keegi hukkub. Mais pole pilt sugugi parem: päevas juhtub keskmiselt 4,5 õnnetust, milles saab viga kuus inimest ja iga kaheksa päeva tagant juhtub hukkunuga õnnetus.
Aprillist kasvav õnnetuste arv hakkab vähenema alles oktoobris. «See on kuiv statistika, aga nii see paraku on, ja ilmselt ei ole ka sel aastal midagi teisiti,» tõdes Tikerpe.
Sel põhjusel tõhustab politsei käesolevast kuust järelevalvet üle-eestiliselt ehk pühendab rohkem ressurssi ja aega just liiklusjärelevalvele. Teisisõnu on tänavatel rohkem politseinikke, kes liiklust rahustavad.
Liiklusjärelevalve patrullide paigutamisel lähtubki politsei paljuski statistikast. Nii võetakse ka arvesse, et rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi juhtub kuu esimesel kümnel päeval, pigem esmaspäeval, teisipäeval ja reedel ning enamasti õhtusel tipptunnil kell 16-18. Teada on ka ohtlikumad teelõigud.
Riskirühmaks noored
Tikerpe rõhutas aga, et politsei üksi ei suuda õnnetusi ära hoida – iga ülekäiguraja juurde ei ole lihtsalt võimalik patrulli panna. «Liikluses on oluliseks märksõnaks vastutus. Sõidukijuht peab aru saama, et kui ta kiirust ületab, siis sel on tagajärg. Ja tagajärjeks ei ole mitte trahv, vaid selleks võib olla kellegi surm.»
Ta tõi oma kogemustele tuginedes näiteks Soome, kus kolonnis on 30-40 autot ja keegi ei hakka kellestki närviliselt mööda sõitma. «Eestil on, mille poole püüelda,» märkis ta. «Me mõtleme pidevalt, et mingi naabri Ants kuskil ületab kiirust ja kasutab roolis telefoni ega mõtle, et tegelikult me teeme ka ise seda. Ei taheta tunnistada seda, ei taheta end muuta.»
Õnnetuste riskirühmaks on tema sõnul noored, kes võtavad liikluses rohkem riske ja kipuvad käituma nii, nagu teised ees käituvad. «Ehk kui nad näevad, et keegi rikub reegleid, aga karistust ei järgne, teevad nad sedasama. Meie saame järelevalvega just neid inimesi mõjutada.»
Teise ja väiksema grupi moodustavad need, kes eeskujulikult reegleid jälgivad, kolmandasse rühma kuuluvad aga inimesed, kes neid vaatamata patrullide olemasolule alaliselt rikuvad.
Viimastel aastatel on Eestis aastas hukkunud 70-80 inimest. Vigastatute arv on järjepanu kasvanud. Tänavu on juhtunud juba 262 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on saanud surma 14 ja vigastada üle kolmesaja inimese.
Tikerpe tunnistas, et olukord liikluses ei ole sugugi paremaks läinud, mõneti oleme isegi tagasi läinud.
Olukorda loodetakse parandada uue liiklusohutusprogrammiga 2016–2025, millega on seatud eesmärgiks vähendada liiklussurmade ja raskelt viga saanute arvu ning saavutada 2025. aastaks olukord, mil liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 40 inimest aastas.
Selle üheks osaks on nullvisiooni põhimõte, Rootsist pärit liiklusohutuse lähenemisviis, mille idee on muuta liiklussüsteem selliseks, mis välistab inimlike eksimuste võimalusi. See tähendab, et kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest asetatud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui ka haldajatel. Ehk sõidukid peavad muutuma ohutumaks, taristud uuenema ja linnaplaneeringud vähem sõidukikesksemaks muutuma.
Vaata lisaks lugusid mullusest liiklusaasta kokkuvõttest: Graafik: Eesti liikluse kõige eluohtlikum päev ei olegi nädalavahetusel ja Graafik: enamik meie autodest on vähemalt kümnendivanused
ARVUD
- Mullu juhtus Eestis kokku 1459 kannatanuga liiklusõnnetust. Neis õnnetustes hukkus 71 ja sai viga 1821 inimest.
- Liiklusõnnetusi juhtub rohkem aprillist septembrini (näiteks mullu juhtus jaanuarist märtsini keskmiselt 85 liiklusõnnetust kuus, aprillist septembrini 142 ning oktoobrist detsembrini 116 liiklusõnnetust).
- Viimase viie aasta jooksul on vigastatute arv aasta-aastalt kasvanud (vigastatuid on rohkem aprillist septembrini, sest sel perioodil juhtub ka õnnetusi rohkem)
- Kui alates 2011. aastast on aasta-aastalt liikluses üha vähem inimesi hukkunud, siis mullu tegi hukkunute arv üle mitme aasta taas väikese tõusu.
- Mida suurem linn ja tihedam liiklus, seda suurema tõenäosusega satutakse liiklusõnnetusse. Nii juhtubki suurem osa inimkannatanutega õnnetustest kas Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus või neid ümbritsevates maakondades.
- Hukkunute ja vigastatutega liiklusõnnetustest koguni 71 protsenti juhtub Harjumaal ja Tallinnas.
Kui rääkida kindlustusjuhtumitest, siis neid juhtub rohkem talvel, lumesadude ja tuisuga, kui teed on libedad. Viimaste aastate talved on olnud pehmed ja seetõttu ei ole juhtumite arvus hüppelist kasvu olnud, välja arvatud mullune jaanuar, mis oli viimase paari aasta lumerohkeim, ja novembri algus, kui ootamatult maha sadanud lumi päevas umbes kolmsada plekimõlkimist põhjustas.
Ent vigastatutega õnnetusi juhtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel rohkem suvekuudel, kui kiirused on suuremad ja teedel liigub rohkem sõidukeid. Juunis, juulis, augustis toimub päevas keskmiselt neli liikluskindlustuse juhtumit, kus inimene viga saab. Need andmed ei sisalda kaskokindlustuse juhtumeid.