Mees, kes teab viha ravi retsepti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jevgeni Ossinovski

FOTO: Peeter Langovits

Värske riigikogu noorim liige, vene päritolu Jevgeni Ossinovski (25) võinuks edukalt hakkama saada Inglismaal, kus ta kaitses hiilgavalt kaks magistritööd. Ometi naasis ta Eestisse. Ja tal on sõnum.

Kui näete raudteel veeremas tsisterne, millele on suurte tähtedega maalitud Spacecom, siis olgu märgitud, et need kuuluvad Oleg Ossinovskile.

Aga peale kütusetsisternide ja muude äride, kui nii tohib selles kontekstis öelda, on Kasahstanis sündinud vene rahvusest transiidiettevõtjal ka kaks poega. Neist vanem, just 25-aastaseks saanud ja imepuhtalt eesti keelt rääkiv Jevgeni pääses Ida-Virumaa valijate häälte toel sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku.

Arter uuris, mis mehi ta on ja mida teha kavatseb.

Teie Londonis kaitstud teise magistritöö pealkiri «Poliitilise võimu legitiimsus Putini Venemaal» kõlab intrigeerivalt. Mis on töö peamine järeldus?

Kogu Venemaa uue ajaloo jooksul on võim olnud põhimõtteliselt isiklik, kas legitiimne või mittelegitiimne. Legitiimne – see tähendab õiguspärane või normatiivselt kehtiv. Jeltsin oli algul isikuna legitiimne, lõpuks ei olnud.

Putiniga oli esimestel aastatel samamoodi; nüüd on tema seis vahepealne, nii et päris täpselt ei saa arugi. Venemaal riigi institutsioone üles ei ehitata. Seepärast peab iga uue liidriga alustama kõike otsast peale.

Oma kolme k-ga – keeleoskuse, kompetentsi ja kohanemisvõimega – võiksite igal pool maailmas hakkama saada, ometi tulite Inglismaalt tagasi Eestisse. Miks?

Mul on alati olnud tahtmine Eestis midagi teha. Ja kuna tahtsin tegeleda poliitikaga, on mul seda Eestis parem ja loogilisem teha. Ma oleks võinud proovida ka Euroopa institutsioonidesse minna, aga leidsin, et peaks ikka alustama sealt, kus ma poliitilist olukorda valdan.

Pärast valimisi ütlesite intervjuus ETV-le, et astusite sotsiaaldemokraatide ridadesse, sest see on ainus erakond, kus saab edukalt kaitsta venelaste huve. Kuidas?

Sotsid on läbi ajaloo olnud igal pool vähemuste kaitsjad. Eestis ei ole nad seda rolli veel liiga hästi täitnud, aga loodan, et nüüd hakkavad nad seda tegema. Sotsid on ainsad, kellel oli valimisplatvormis integratsiooni kohta sisuline peatükk. Isegi Keskerakonna programmis polnud integratsiooni kohta peaaegu mitte midagi öeldud.

Kas usute, et eestlaste ja venelaste lõimumisest võiks asja saada?

Püüd integreerida on õige, iseasi, kuidas seda eesmärki saavutada. Nii mõndagi on valesti tehtud. Näiteks on püütud integreerida väga jõuliselt ja karistaval meetodil, mis on tekitanud pettumust, viha ja vastasseisu.

Tundub, et eesmärk oli taguda 20 aastat eesti keelt igalt poolt sisse ja siis loota, et probleem saab lahendatud. Nüüd on selgunud, et niimoodi ikka ei saa. Lõimumist on 20 aastaga jäänud pigem vähemaks: meil on põlvkond noori eestlasi, kes ei räägi vene keelt sõnagi, ja päris suur hulk venelasi, kes ei räägi eesti keelt. Seal on tõeline kommunikatsiooni probleem.

Miks te ei liitunud Keskerakonnaga, kes on samuti püüdnud seista venekeelse elanikkonna huvide eest?

Minu meelest mitte väga hästi. Keskerakond ei ole valitsusse eriti saanud, mistõttu ta ei ole suutnud kedagi esindada. Keskerakond on saanud venelaste toetuse pigem seepärast, et ükski teine Eesti partei ei ole püüdnud Eesti venelastega tõsiselt suhelda ega vastava tõsise programmiga välja tulla. Keskerakond ka ei ole tulnud, aga nad on suutnud venelaste hääled siiski kokku koguda, sest keegi teine pole püüdnud neid võtta.

Aga Eestis on ka vene erakond. Miks mitte sellega liituda?

Jah, mulle tehti pakkumine. Aga on selge, et sel erakonnal tulevikku ei ole. Üks põhjus on see, et kui kunagi oli parlamendis vene erakond, siis paljud selle juhtpoliitikud läksid üle Eesti erakondadesse, misjärel nad kõik unustasid ära, et on venelased. Niimoodi too erakond hääbus.

Praegu on probleem selles, et poliitikud, kes kuuluvad vene erakonda, on väga erinevad. Neil ei ole muud ideoloogiat kui vastandumine eesti rahvuslusele. Teistes küsimustes on nad nii vasak- kui ka parempoolsed või asuvad keskel. Nii on neil keeruline sisulise programmiga välja tulla.

Üldiselt rahvusparteist asja ei saaks. Siin on üks põhjus see, et vene kogukond Eestis on väga eripalgeline: nende seas, kes siia sisse rändasid, oli nii lihttöölisi kui ka tippspetsialiste, nad on tulnud erineval ajal ja eri piirkondadest.

Nende huvid on täiesti erinevad ja erinevused nende vahel on isegi suurenenud. Lisaks oleks rahvuspartei ülesehitamine minu arvates vale, sest see põlistaks rahvusrühmade erinevust. Suhted muutuksid veel konfliktsemaks.

Kuidas te end ise tunnete ja määratlete?

See on omajagu raske küsimus. Kui lähen välismaale, olen eestlane. Kui olen Eestis, siis see nii lihtne ei ole. Põhimõtteliselt olen vene päritolu eestlane. Mu hea tuttav kasutab sellist ilusat väljendit, et meil on eesti keelt kõnelevad eestlased ja vene keelt kõnelevad eestlased.

Ja teie olete?

Mina olen mõlemat keelt kõnelev eestlane. Nii et on kolmas rühm ka (naerab). Tulevikus peaks meil olema Eesti inimestest just selline arusaamine, et need, kes on Eesti riigi kodanikud, on sõltumata emakeelest eestlased. Praeguse seisuga see nii ei ole.

Kas eesti keelt rääkivaks eestimaalaseks on raske saada?

Mõtlete, et kas keelt on raske ära õppida?
Mitte ainult. Ilmselt käib sinna juurde tunnetus, et kui vaatate sinimustvalget lippu, siis süda ütleb, et see on oma, aga kui vaatate Vene lippu, siis tunnete, et see ei ole oma.

See sõltub palju elukohast, ka sotsiaalsest kuuluvusest. Käisin kõik 12 aastat eesti koolis. Esimestel aastatel oli koolis keelega probleeme, aga kui see sai lahendatud, siis edasi eestlane olla oli suhteliselt lihtne.

Mu vanaema on ka eestlane, ja mu sotsiaalne võrgustik on eestlaste seas suhteliselt suur. Aga kui käia Narvas ja vaadata, kuidas õpilastel lõpeb seal eesti keel kooliuksest välja minnes ja ümberringi on kõik vene keeles, siis ma ei näe eriti võimalust, kuidas nad saaksidki eesti keele korralikult ära õppida.

Teie valijad on Ida-Virumaal. Kas olete aru saanud, mis meelsusega sealsed inimesed on – mida nad arvavad Eesti riigist, Eestis elamisest? On nad lojaalsed, neutraalsed või vaatavad pigem Venemaa suunas?

Nad on väga erinevad. Mulle on jäänud silma, et kõik, kes seal elavad, peavad Eestit oma kodumaaks. Seepärast neid väga ärritab, kui öeldakse, et ah, kui siin ei meeldi, minge ära Venemaale.

Neil pole kusagile minna: nad on siin 30–40 aastat elanud või siin sündinud.
Vene Föderatsiooni passiga elanikke on väga palju, aga ma ei usu, et nad oleksid Eesti vastased. Küll aga on nad Eesti riigis pettunud, sest neid ei ole kaasatud Eesti poliitilisse protsessi ja neile ei ole antud kõiki kodaniku õigusi, ehkki nad peavad Eestit oma kodumaaks.

Kui tulla neile vastu ja pakkuda Eesti kodakondsust, siis mis suunas nende meelsus võiks muutuda?

Ma ei tea, aga see oleks ilus žest Eesti Vabariigi poolt. Halli passiga inimestega on lihtne, aga Vene kodakondsetega on asi keerulisem, sest nad peaksid Vene kodakondsusest lahti ütlema, ja ma ei tea, kui paljud seda teeksid.

Erinevalt mitmest venelasest Eestis ma toetan seda, et 1991. aastal ei antud kõigile kodakondsust. Kui oleks lastud valima inimesed, kellel ei olnud mingit seost Eesti Vabariigi ajalooga, siis on võimalik, et poliitiline otsus oleks olnud teistsugune.

Aga 20 aastat hiljem neid riske, mis siis olid, enam kindlasti ei ole, sest need inimesed on siia jäänud, nad on abstraktses mõttes Eesti riigi kodanikud. Minu meelest ei ole enam mingit põhjendust, miks neile ei võiks kodakondsust anda.

Kas Eestis valitseb teie arvates russofoobia?

Arvestades, et hirm Venemaa ees on nii Eesti inimestes kui ka valitsuses, on see strateegiliselt vale, et 100 000 inimesel on lastud võtta Vene kodakondsus, sest Venemaa konstitutsioonis on kirjas, et nad on kohustatud kaitsma oma kodanikke, ükskõik kus nad maailmas ei ole. Me kõik mäletame ju Gruusia sõda.

Osalesin hiljuti debatil härra [Dimitri] Klenskiga, kes pärast soovis mulle edu, aga ütles, et ma ei saavuta mitte midagi, sest nad on siin kõik fašistid, meid siia ei taheta jne. Siis mõtlesin, et mul on härra Klenskiga siiski põlvkondade erinevus.

Minu suhtlusringkond on teistsugune ja näen, et nii eestlaste kui ka venelaste seas suhtutakse rahvusprobleemi väga pragmaatiliselt ja mõistvalt. Peaaegu kõigil uue põlvkonna venelastel ja eestlastel, kes on kasvanud palju avatumas ühiskonnas, on arusaamine, et peame siin koos elama ja leidma võimalikult parema kooseluvormi.

Te isa on tuntud ja edukas ettevõtja, küllap ka pragmaatiline, aga teie valisite elus pehmed erialad. Kuidas käbi kännust nii kaugele kukkus?

Ei tea, jah. Mul ei ole äritegemise vastu kunagi erilist huvi olnud. Seepärast läksingi humanitaariasse, ja arvan, et tegin õigesti. Ma ei usu, et minust oleks hea ärimees saanud. Olen selleks võib-olla natuke liiga pehme.

Mida isa teie sotsiaaldemokraatiast arvab?

Me ikka vaidleme aeg-ajalt sotside programmi üle. Üks asi, milles olen teda veennud, on see, et sotsid on kõige suurema potentsiaaliga Eesti venelasi Eestis esindama. Sellega on ta nõustunud. Majanduspoliitikast rääkides on meil teatud eriarvamused nii riigi rollist majanduses kui ka muudes asjades.

Kas ilma isa rahalise toetuseta olnuks teil ka võimalik riigikokku jõuda?

Raske öelda. Põhiline algeelarve tuli minu enda rahast. Teenisin sellega, et mult osteti sunniviisiliselt Norma aktsiad ära. Niiviisi sain suhteliselt hea eelarve oma kampaania jaoks. Selge, et isa on mind samuti toetanud. Kas ilma tema toetuseta oleks tulemus teistsugune, ei oska spekuleerida.

Mis on poliitikas teie eesmärk?

Põhiline, millega minu meelest peab väga kiiresti tegelema, on integratsioon, sest meil on mõned ohud 2007. aastast juba olemas. Kui ikkagi kolmandik elanikkonnast jääb poliitikasse kaasamata, siis pettumus ja viha võivad demokraatliku kanali asemel leida mõne teise väljundi, mis on väga kahetsusväärne.

Just nimelt parlamendi tasemel on suur probleem, et venelased ei ole piisavalt esindatud.

CV
Jevgeni Ossinovski


Sündinud 15. märtsil 1986 Kohtla-Järvel

2009–2010 Londoni majandus- ja poliitteaduste kool, magistritöö «Poliitilise võimu legitiimsus Putini Venemaal», cum laude
2007–2009 Warwicki ülikool Inglismaal, kontinentaalne filosoofia, magistritöö «Ühiskonna konstitueeriv roll: heideggerlik liberalismi kriitika», cum laude
2007–2007 Tartu Ülikool, filosoofia eriala, cum laude
2004 Tallinna reaalkool, hõbemedal
Varem õppinud Aseri keskkoolis ja Tapa gümnaasiumis
Noorena tulnud Lääne-Virumaa meistriks males
Huvid: keskkonnaprobleemid, rahvusvahelised suhted, lugemine, reisimine, ujumine, mäesuusatamine
Emakeelena räägib eesti ja vene keelt
Vallaline
Vend Mark (8)

Tagasi üles