T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Miljardiprojekt seenemetsade keskel

Vootele Päi
Miljardiprojekt seenemetsade keskel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kurikaelad on salakaubale uusi peidupaiku otsides alati leidlikud.
Kurikaelad on salakaubale uusi peidupaiku otsides alati leidlikud. Foto: Toomas Huik

Koidula piirijaam, mis tänini uudiskünnist ületanud valdavalt seoses salakaubaveoga, on saamas Eesti üheks tähtsamaks infrastruktuurisõlmeks. Hoogu sisse saanud mahukas ehitustöö, mille tulemusena kerkib sinna Koidula raudteepiiripunkt ja -tollijaam.


Praegu on tööd Põlvamaa idanurgas nii kaugel, et tehtud on lageraie aladel, kuhu kerkivad jaamahooned ning raudteeliiprid, mis ühendatakse nn Kagu-Eesti raudteekolmnurgaga. Mahuka projekti eeltööd, mis sisaldavad endas metsa raadamist ja maaparandustöid, algasid tänavu märtsis. Nüüd on ulatusliku raie tulemusena tekkinud keset Lõuna-Eestile omast paksu metsaga kuppelmaastikku kümnete kilomeetrite pikkune lage kraater.

Seene- ja marjarikaste suurte metsade vahel on puid maha võetud ligi 100 hektarit. Ööpäev läbi on töös ligi 20 ekskavaatorit ning teist samapalju kallureid.

Aktiivne salakaubakant


Koidula projekti ehitust koordineeriv Urmas Leinfeld ütles, et töö käib kogu aeg, kui taevast just pussnuge ei saja. Projekti direktori sõnul on tal sellesse usku. Ta leidis, et isegi kui sedavõrd mahukas projekt tundub praeguses majandusolukorras ehk liiga bravuurika plaanina, siis rajatistel on kindlasti tulevikku.

Koidula piirijaama rajav Riigi Kinnisvara AS on veendunud, et tulevikus paraneb kaubavahetus Venemaaga taas ning ettevõte ootab isegi Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise kaubavoo kasvu. Leinfeld möönis, et liikuvate naftasaaduste hulk Eesti raudteedel väheneb jätkuvalt, kuid uue piirijaama eesmärk on luua tingimused kõigi kaubagruppide läbiveoks.

Ei saa öelda, et Koidula kant oleks jumalast täiesti mahajäetud paik – kaubavahetus on seal aktiivne. Eriti salakaubavahetus.

Maksu- ja tolliameti Koidula tollipunkti juhataja Tanel Allase sõnul avastavad nad igal kuul ligi 50 rikkumist. Oma sõnade kinnituseks näitab ta konfiskeeritud kaupu, millest suurem osa on salasigaretid, piiritus ja bensiin, kuid vahel leiavad tolliametnikud ka külmrelvi ja järeletehtud kaupu, nagu näiteks firmamärgiga päikeseprillid.

Salakaubaveoga tegelevad inimesed on äärmiselt järjekindlad mõtlemaks välja uue kujuga kanistreid, kuhu salabensiini panna. Allas näitas tollipunkti laos koguni mantlit, mille sisevoodri vahele olid õmmeldud sigaretipakid.

Värska vallavanema Raul Kudre sõnul on see vallale vägagi oluline projekt, mis elavdab kogu lähiümbruskonda. «Uue suurehitise valmimisel muutub elu kindlasti mitte ainult Värska vallas, vaid ka [naabervaldades] Oraval ja Meremäel,» sõnas vallajuht entusiastlikult.

Mõju kogu ümbruskonnale


Kõige rõõmustavamaks asjaoluks tulevasel piiripunkti aladel oli talupoeglikult praktiline tööviis. Vana raudtee alust killustikku kasutatakse töömasinatele ajutiste teede ehitamiseks, lageraiest säilinud kännud läbivad hakkemasina ning leiavad kasutust ümbruskonna katlamajades.

Rajatav miljardiprojekt hõlmab endas kümne rööpmega piirijaama ja sellega kaasnevat ulatuslikku hoonestust. Koidula piiripunkti rajatakse ka jaama- ja büroohoone, veterinaari laohoone ja tehnohoolde punkt. Kulukat projekti rahastab Riigi Kinnisvara AS nii omakapitali kui ka laenudega, mida ettevõte loodab tagasi teenida raudtee infrastruktuuri kasutustasudest.

Riigieelarvest pärinevat raha kasutatakse hoonete ehituseks ning kontrolli ja valve eritehnika soetamiseks. Eritehnika alla kuulub ka hiiglaslik röntgenimasin, mis suudab kontrollida sisenevaid ja väljuvaid ronge ning veetavat kaubalasti. Praegu on kagu suunalt Eestisse sisenevate rongide esimeseks kontrollpunktiks alles Tartu.

Koidula raudteepiirijaam Põlvamaal

•    Asukoht: Värska valla Koidula, Matsuri ja Kolodavitsa küla ning Orava valla Kõliküla küla
•    Arendusala: 92 hektarit, sellest 39,5 hekatrit endiseid erametsi
•    Tellija: tööde Riigi Kinnisvara AS
•    Eesmärk: uue 10 rööpapaariga piirijaama rajamine Valga-Petseri raudteelõigul
•    Valmimise aeg: 1. juuli 2011
•    Ehituse 1. etapis rajatakse muu hulgas mulded ja süvendid (mullatööde maht ligikaudu 1,8 miljonit kuupmeetrit) ning neli uut silda, arvukalt truupe, teid ja platse (sealhulgas ligikaudu 5 kilomeetrit uut maanteed). Samuti ehitatakse elektri- ja veevarustus ning välisvalgustus.
•    Ehituse 2. etapis kuulub ehitamisele raudteid 25,4 kilomeetri ulatuses. Töö hõlmab endas muu hulgas 10 jaamatee ehitamist, 38 pöörme paigaldamist ja teede ehitamist.
•    Ehitustööde eeldatav kogumaksumus on 1 miljard krooni, millest 30 protsenti tasub Eesti riik ja ülejäänu Riigi Kinnisvara AS ja Eesti Raudtee.

Tagasi üles