Kummardus Postimehe tegijatele

, Postimehes 1999–2004
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui mõni aeg tagasi lahvatas sotsiaalmeedias arutelu peaministri intervjuu üle «Aktuaalses kaameras», leidus Jüri Ratasel mõningaid pooldajaid, põhiosa hindas tema vastused siiski paljusõnaliseks ja ujuvaks – ükski küsimus ei saanud sisulist vastust. Ratase pooldajate arvates olid hoopis ajakirjanikud pahatahtlikud ja ründavad. Justkui polekski neil õigust peaministrile päevakajalisi küsimusi esitada.

Mis on sel kõigel Postimehega pistmist? Paljugi. Meelde tulid ajad, mil poliitikute ümmargusi arvamusartikleid potsatas iga päev arvamustoimetuse postkasti. Mõni eriti pretensioonikas ja absoluutselt veendunud oma seisukohtade õigsuses saatis kirjakese ka peatoimetajale, et too avaldaks arvamustoimetusele kindlasti survet just tema ammendavat artiklit avaldama, sest egas ometi ole ajakirjanikud pädevad otsustama, mida ja kuidas avalikkusele öelda.

Meenub hea kolleegi Teet Kallase suurepärane kommentaar pärast seda, kui tal tuli ühest sellisest mittemidagiütlevast ülipikast artiklist pool maha lõigata (ega ajaleht kummist ole!) ja seda omakorda veel lühendada: «Mõtet ei ole, mõtet ei tulegi!» Olime poliitikule vastu tulnud, ikka ilmuva tasakaalu silmas pidades, aga kas seda artiklit peale tolle poliitiku ja tema parteikaaslaste veel keegi luges, pole teada. Kuigi linnukese sai ilmselt kirja nii poliitik X kui ka ajaleht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles