Taimefüsioloog kliimamuutustest: tõenäoliselt saab meil maisi ja aprikoose aina paremini kasvatada

Rakvere koduaia aprikoosid.

FOTO: Erakogu

Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets ütleb, et kliimamuutused võtavad aega kaua, vähemalt 30 aastat, kuid ilmselt jääb põllumajandus meie laiuskraadil alati riskantseks tegevuseks. Külmade talvede kadumisel saab aga meilgi aina paremini kasvatada lõunapoolsemaid kultuure nagu näiteks mais.

Niinemetsa hinnangul jäävad praegused kõikumised külma kevade ajal veel normi piiresse.

«On küll jahe ja rumal kevad, aga see ei pruugi olla korrelatsioonis sellega, milline tuleb suvi,» lausus professor ja selgitas, et see sõltub juba rõhkkondadest. Kui rõhkkond liigub Atlandilt, siis on suvel jahe ja vihmane, kui lõuna poolt, siis on soe.

Teada on, et kliimamuutuste tõttu taimede kasvuperiood meie laiuskraadil pidevalt pikeneb. «See aasta tuleb see siiski kaunis lühike,» nentis Niinemets.

Kliimamuutused tulevad aga alles pikema perioodi, hinnanguliselt 30 aasta möödumisel. «See muutus on väga aeglane,» lausus professor ja lisas: «Kasvuperiood päeva-paari võrra kogu aeg aastate jooksul kasvab, aga see vaheldub aastate lõikes.»

Praegu pannakse meil rohkem maha talikultuure: taliraps, talinisu jms. «Sügisel ta tärkab, on lume all ja kevadel, kui lumi sulab ära, hakkab kohe kasvama. Sellega on alati see risk, et kui on hästi vesine, siis taim võib ummuksisse jääda, ja kui on nii nagu see aasta, et taim on väljas, aga maa on kergelt külmunud, siis taim võib ka hukka saada,» rääkis ta.

Seega trend on, et mida soojemaks läheb, seda rohkem kasvatatakse hoopis talikultuure, sest varem saab hakata pihta põllutöödega. «Häda on selles, et kui on selline talv, nagu meil oli, kus on suhteliselt vähe lund, siis ei pruugi see olla hea talikultuuridele. Kui nad on lume alt väljas ja tuleb korraks suur külm, siis see näpistab taimed ära,» lausus professor ja lisas, et muld võib kevadel olla ka suhteliselt kuiv. Suur osa veest, mida taim mullast kasutab, on see, mis on lume sulamisest talvel jäänud.

Niinemetsa hinnangul võib ennustada, et ühel hetkel on meil samasugune kliima nagu Hollandis või Saksamaal. «Aianduses me kasvatame taimi nagu õunapuu, mis on kaks-kolm tsooni tegelikult lõunapoolsemad. Külm talv võib puittaimed või puuviljataimed ära näpistada, nad ei lähe sellisesse puhkeasendisse,» kirjeldas ta.

Samas on meil juba praegu aretatud näiteks aprikoose, mis külmades tingimustes kasvaksid. «Väga külmal talvel saavad nad meil hukka. Tavaliselt on iga kümne aasta tagant selline väga külm talv, aga kui need jäävad harvemaks, siis saab kasvatada selliseid lõunapoolsemaid kultuure,» lausus Niinemets.

Professor selgitas, et kuigi Eestis kasvatatakse praegu loomasöödaks küllaltki palju maisi, siis üldiselt tulevad maisitõlvikud meie kliimas kaunis igerikud. Kui läheb soojemaks, siis on meil võimalik maisi tõenäoliselt päris hästi kasvatada.

Kuigi aja jooksul on aina enam võimalik kasvatada lõunapoolsemaid kultuure, siis Niinemetsa hinnangul on probleem selles, et inimesed ei kasuta neid võimalusi. Küllaltki palju tarbitakse traditsioonilist toitu.

«See on üldse Euroopa häda, me võiks palju mitmekesisemalt toituda, kuna kliima muutub,» nentis Niinemets.

Samas usub Niinemets, et taimekasvatus jääb meil alati riskantseks – meie laiuskraadil ei ole ilm nii ette ennustatav nagu Vahemereline kliima, kus suvel ei saja ja sügisel sajab ning suvel paistab kogu aeg päike. «Meil on ta varieeruv ja jääbki varieeruvaks. Pigem ennustatakse, et läheb vihmasemaks,» ütles ta.

Niinemets usub, et kliimamuutustest märksa rohkem mõjutab meie taimekasvatust praegu globaalne toiduaineturg ja volatiivsus hindades. Kui vahepeal oli hinnas teravili, siis nüüd on kallinenud hoopis valgurikkad kaunviljad, hernes, oad jms, sest tegeletakse palju taimetoitlusega.

Loe ka neid

Tagasi üles