Kas Põhja-Korea tuuma- ja raketikatsetused võivad tekitada võimsa vulkaanipurske? (4)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. mai 2017, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/6620303t1h1265.jpg)
Põhja-Korea on juba mitu aastat korraldanud regulaarselt tuuma- ja raketikatsetusi, mis nii seismoloogide kui ka kaitseanalüütikute arvates võib aktiveerida Paektu vulkaani ja põhjustada võimsa purske, mistõttu tuhanded inimesed elu kaotaks.
Mittetulundusliku globaalpoliitikat jälgiva ajutrusti Rand Corporation juhtiva kaitseanalüütiku Bruce Bennetti andmetel võib Põhja-Korea ja Hiina piiril asuv vulkaan, mis hiina keeles kannab nime Changbaishan, hakata purskama, kui Põhja-Korea militaareesmärgilisi katsetusi jätkab, edastab CNN.
/nginx/o/2017/05/04/6620301t1h9d28.jpg)
«Tegemist oleks väga võimsa plahvatusega, mille tõttu kaotaks elu tuhandeid inimesi, kui mitte kümneid tuhandeid. Ei huku ainult põhjakorealased, vaid ka hiinlased. Me ei tea täpselt, kui tugev peaks tuumakatsetuse võimsus olema, et vulkaan purskama hakkaks, kuid suure tõenäosusega mõjutavad sellised katsetused vulkaani. Hiina seismoloogid ja vulkanoloogid on jälginud juba aastaid hinge kinni pidades, millal kahe riigi piiril olev vulkaan purskama hakkab ja ohuolukorra tekitab,» lausus Bennett.
Samuti Põhja-Korea tegevuse pärast muretsevate USA analüütikute ja Smithsonian uurimisinstituudi globaalse vulkanismiprogrammi seismoloogide andmetel elab nimetatud vulkaanist 100 kilomeetri raadiuses umbes 1,6 miljonit inimest. Põhja-Korea tuumakatsetuste polügoon on vulkaanist 115 – 130 kilomeetri kaugusel.
Samas ei ole lääne geoloogidel ja seismoloogidel just palju andmeid Paektu vulkaani kohta, kuna Põhja-Korea on end isoleerinud ja teiste riikide uurijaid seda vulkaani uurima ei lubata. USA seismoloogide andmed pärinevad satelliitide abil saadud infol. Teada on, et see mägi on umbes 2750 meetri kõrgune.
USA andmetel oli see vulkaan mõnevõrra aktiivne 2002 – 2005, mil magma hakkas pinna suunas tõusma, kuid siis purset veel ei tekkinud.
«Meil on Paektu vulkaanisüsteemi kohta vähe andmeid. Samuti ei ole teada selle vulkaani täpne kõrgus, suurus ja magmakambrite sügavus ning selle tõttu on meie mudelid vaid oletused,» sõnas Ühendkuningriigis Londonis asuva King’s College geograafia ja keskkonnaohtude instituudi teadlane Amy Donovan.
Donovani arvates on vaja vähemalt 50- kuni 100-kilotonnist plahvatust, et vulkaanis midagi toimuma hakkaks, samal seisukohal on ka analüütik Bennett.
USA Arizona ülikooli vulkanoloogi Kayla Iacovino andmetel võib tugev tuumaplahvatus Paektu vulkaani purskama panna, kuid kuna puuduvad täpsed andmed selle vulkaani kohta, siis on raske ennustada, millal see toimuda võib.
«Vulkanoloogia on üsna noor teadus ja isegi tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite olemaolul on raske vulkaanipurskeid täpselt ennustada. Paektu on aktiivvulkaan, mis praegu on rahulikumas faasis,» selgitas vulkanoloog.
Rahvusvaheliste andmete järgi purskas Paektu vulkaan viimati 1903. aastal ning selle vulkaani seni kõige võimsam purse toimus 946. aastal. Vulkanoloogide sõnul oli see aastatuhande purse, olles läbi maailma ajaloo üks võimsamaid vulkaanipurskeid.
Kimi dünastia on Põhja-Koreas valitsenud alates 1949. aastast. Praegu võimul olev Kim Jong-un käivitas tuuma- ja raketikatsetuste programmi, ähvardades samas lääneriike, eriti USAd, tuumasõjaga.
Korea legendide kohaselt on Paektu püha mägi, kuna seal olevat sündinud Dangun, kes oli Korea esimese kuningriigi asutaja, kuid propaganda kohaselt ka nüüdne juht Kim Jong-un.