Rahvastikuminister Urve Palo büroo tõrjus venekeelse ajalehe MK-Estonija väited kodakondsuse saamise reeglite kavatsetavast muutmisest.
Palo büroo: arutelu ei tähenda kodakondsuse nõuete muutmist
15. oktoober 2008, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast Venemaa viisarežiimi muutmist, mis annab võimaluse määratlemata kodakondsusega inimestel viisavabalt Venemaale sõita, on mõistlik hinnata kodakondsuse taotlemise statistikat ja arutleda meetmete üle, mis aitaksid inimestel teha valikuid, mis on Eesti riigi huvides,» ütles ministri nõunik Olga Šlõk. «See ei tähenda kodakondsuse saamise reeglite muutmist.»
MK-Estonija viitas kolmapäeval võimalusele, et valitsusliit arutab lähikuudel Eesti kodakondsuse saamise nõuete leevendamist.
Palo büroo teatel on 83 protsendil Eesti 1,34 miljonist elanikust Eesti kodakondsus. Eestis elab 421.347 mitte-eestlast, kellest pooltel on Eesti kodakondsus.
1. septembri seisuga oli Eestis 111.677 määratlemata kodakondsusega inimest, kes moodustasid kaheksa protsenti rahvastikust.
Naturalisatsioonitempo on alates 2000. aastast püsinud 4000-5000 inimese juures aastas. Erandid olid 2004. ja 2005. aasta, mil Eesti astumine Euroopa Liitu tõstis inimeste motivatsiooni kodakondsust omandada.
Alates 1992. aastast on Eesti kodakondsust taotlenud 148.827 inimest.