Audru vallavanem tunnistab eksimusi

Maatükk Audrus.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnumaa Audru vallavanem Rein Talisoo välistab eilses «Pealtnägijas» avalikustatud erastamisskandaali juures igasuguse korruptsiooni, kuid möönab mitmete vigade tegemist.

«Ega siin ei olegi mingit mõtet midagi varjata. Tegemist on vallapoolse möödalaskmisega. Teistsugune talitusviis kui erastamisprotsessi peatamine ei saanud kõne alla tullagi,» rääkis Audru vallavanem Rein Talisoo Pärnu Postimehele.

Pärnu maavanem algatas järelevalve toimingud Audru keskuses asuva maa erastamise üle eelmisel reedel.

Erastamisprotsessi peatamist põhjendas maavalitsus sellega, et laut, mille juurde maad erastada sooviti, ei ole sihtotstarbelises kasutuses.

«Valla jaoks on see esmakordne tõlgendus, teema ei ole kunagi selleni läinud, mis loomad seal olema peavad. Maavalitsusest öeldi, et kui laudas on vähemalt üks kits, siis see on loom ja kõik oleks olnud seaduspärane,» sõnas Talisoo.

Vallavanem koos maanõunikuga käis lauda juures, kuid sisse ei pääsenud. «Välisel vaatlusel tuvastasime seal loomadena linnud, kuid lind ei ole ju teatavasti loom ja nii see menetlus algaski,» rääkis ta.

Talisoo sõnul sel ajal, kui vald andis välja korralduse maa erastamiseks, ei käidud lauda vaatamas.

Vallavanem tunnistas veel kord, et võtab vea täielikult omaks. «Tagantjärele saan seda möönda ja enesele tuhka pähe raputada, sest kindlasti võis aja jooksul laudas olla olukord muutunud. Seda, milline olukord oli laudas 2006. aastal, kui erastamisprotsessi alustati, võib kirjeldada tunnistuste varal.

Lauda 11 boksi omanikust pidas seal 2006. aasta detsembris loomi neli. See on fikseeritud Audru keskuse töölislauda koosoleku protokollis,» väitis vallavanem. Oma väidete kinnituseks oli tal olemas protokoll, mis kandis 2006. aasta 14. oktoobri kuupäeva ja mille oli allkirjastanud 11 inimest.

Talisoo võttis omaks teisigi «Pealtnägijas» esitatud süüdistusi, kuid andis kõigile omapoolsed selgitused.

Nii ei lükanud ta tagasi, et tõepoolest ei ole allkirjad ostu-müügitšekkidel, mille alusel oleks just nagu Gute müünud kartuleid Audru kauplusele ja Jõõpre koolile, Gute omad. Oma osaluse võõraste allkirjade tekkes välistas ta aga täielikult.

«Allkirjade loo juures tuleb tagasi pöörduda volikirja juurde, mille Gute andis Kairi Arakule. Mul ei ole mõtet tõrjuda, et Arakuid ja Gutet tutvustasin omavahel mina. Sedagi, et volikirja allkirjastamisele viisin Gute autoga, ei ole mul mõtet tagasi ajada,» oli Talisoo avameelne.

Oma sõnade järgi tutvustas ta Arakuid ja Gutet omavahel põhjusel, et teadis: Gute tahab lauta müüa, Arakud tahtsid ennast sisse seada Audru valda.

«Mis puudutab allkirju ostu-müügitšekkidel, siis oli tegemist arusaamatusega volikirja tõlgendamisel volitatu poolt, sest volikirjas on sõna-sõnalt kirjutatud «volitan ... minu eest alla kirjutama». Kellel pole asjaajamise kogemust, võib teadmatusest eksida,» väitis vallavanem.

Nii kirjutaski Arak Gute asemel ostu-müügitšekkidele alla. «Sain sellest, et tšekkidega on arusaamatusi, teada alles hiljem,» tõrjus Talisoo süüdistusi, nagu oleks ta olnud võltsimisest teadlik.

Ostutšekkide maavalitsusse sattumist põhjendas vallavanem sellega, et jälle ei teostatud järelkontrolli. Tema sõnade järgi on inimesed harjunud teineteist usaldama. Vallavanem ise oma sõnade järgi erastamise vastu mingisugust huvi ei tunne.

Tagasi üles