Tellijale
Valitsus püüab nelja-aastast võimuaega
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
6. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/04/05/552408t1hca21.jpg)
Poliitsaurustest ja partei tagatoas küpsenud elukutselistest poliitikutest koosnev valitsus on katsumus ka peaminister Andrus Ansipile – tugevate isiksuste koosseis kätkeb endas tegelikult kolme, mitte kahte parteid.
«See on dinosauruste ja broilerite valitsus,» nentis nii mõnigi kommunikatsiooni- ja poliitikaekspert, kellelt Postimees palus abi valitsuse koosseisu analüüsimisel.
Mõlemas parteis on poliitilise raskekahurväe – Andrus Ansip, Jürgen Ligi, Rein Lang, Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts – kõrvale tõusnud parteide tagatubade niiditõmbajad.
Reformierakonnast näiteks Kristen Michal ja Keit Pentus, kelle seniseks tööks oli paljuski huvirühmadega läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida, kuid lobitöö tulemusi ei pidanud nad ise poliitilisteks otsusteks vormima. Nüüd on nad kõik täie sõnaõigusega valitsuslaua taga ning olukord seega sootuks uus.
Või siis Isamaa ja Res Publica Liidu poolt nende senine peasekretär Ken-Marti Vaher, kes on sisuliselt juba viimased poolteist aastat ise erakonda juhtinud ning oma loomu poolest tuntud üsna jäiga ja jõulise poliitikuna, mis oli ilmnenud juba ka läbirääkimiste laua taga.
Ennustatakse, et sel valitsemisperioodil ei saa Ansip enam hakkama senise juhtimisstiiliga, kuna nüüd on laua taga mitu endist peaministrit, tagatoa esindajad, Vaher ja Aaviksoo. «Ansipil tuleb nüüd hakata tegema tööst peamiselt kokkuvõtteid ning üksi ei saa ta enam ülevõimutseda,» tõdesid eksperdid. «Kui ta jätkab endise stiiliga, siis pole seda valitsust kauaks.»
Sel korral on mõlemal võimuparteil kokku pandud palju tugevam meeskond kui eelmises valitsuses.
Ühise laua taga istuvad koos mõlema võimupartei juhid. Ja üllataval kombel sobib see seekord mõlemale, nii Ansipile kui ka Laarile.
Laar pidi lõpuks valitsusse tulema, Ansip on rahul sellega, et neid seob Laari kui esikampsuniga ühine huvi – hoida kontrolli all Res Publica leeri jõulised tulijad eesotsas Vaheriga.
Sest valitsuses on tegelikult kolm poolt: oravad, kampsunid, äraostmatud. Laar pages erakonnasiseses plaanis ministriametiga ka turvalisemasse tsooni, tugevdades oma positsiooni ministriportfelliga.
Võimuliidul on nelja-aastasel valitsemisteel ka mitu proovikivi: esiteks sel aastal presidendi valimine, teiseks 2013. aastal kohalike omavalitsuste valimised, mille eel on võimuliidud kui mitte lagunenud, siis pingeid on partnerite vahel alati tekkinud kuhjaga.
Ja kui eelarve hakkab kasvama, siis kerkib erinevate ideede puhul ahvatlusi. Ideedest isegi saatuslikumaks on aga sageli saanud personaalia küsimused, sest täitmist ootavad peagi Eesti Panga presidendi koht ja võimuajal valitakse ka uus volinik Euroopa Komisjoni. Ambitsioone ja huve on selles valitsuses kindlasti rohkem kui jagatavaid kõrgeid kohti.
President Toomas Hendrik Ilves soovis eile valitsusele head koostööd ja jõudu Eesti ees seisvate ülesannete lahendamiseks. «Tahan loota, et Eesti liigub heas mõttes euroopaliku poliitilise kultuuri suunas. See sõltub otsustavalt teist ja teid toetavatest riigikogu liikmetest,» ütles ta eile Kadriorus uuele valitsusmeeskonnale. «Hea poliitiline kultuur tähendab seda, et ka teistsuguseid arvamusi märgatakse ja neid võetakse arvesse.»
Ilves tuletas meelde, et ligi pooled valijad eelistasid valimispäeval teistsuguseid sihte ja vahendeid nende saavutamiseks. Seega on eriti oluline küps dialoog koalitsiooni ja opositsiooni vahel.