Eestile terendab kolmas vähemusvalitsus

Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud Margus Tsahkna tunnistas eile, et enam ei suutnud vastu seina joosta. Nüüd on nii temal kui ka Marko Mihkelsonil võimalus seinast mööda, uute tuulte poole kõndida. Pilt on tehtud eile pärastlõunal, kui Tsahkna ja Mihkelson suundusid Tallinna vanalinnas meediajuhtidele korraldatud teavitusüritusele. Foto: Tairo Lutter

Niigi hapras seisus võimuliit sai eile taas murendatud ning neljapäeval, hiljemalt reedel panevad ootamatult alanud poliitnädalale pitseri Keskerakonna teisitimõtlejad, kes teatavad oma nimekirjaga väljatulekust sügisestel valimistel.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eelmise esimehe Margus Tsahkna ja riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni eilne lahkumisteade tuli ikkagi – kellele veidi peljatud, kellele pigem loodetud – üllatusena. «Kordus Yoko Alenderi ja Eerik-Niiles Krossi lahkumisdraama,» tõdes üks IRLi riigikogu saadik, meenutades kahe särava liikme ülehüppamist Reformierakonda 2014. aasta oktoobris.

Erakonnasisese juhtneliku SSSR (peale esimehe Helir-Valdor Seedri kuuluvad sinna ka Sven Sester, Priit Sibul ja Urmas Reinsalu) liider Seeder leidis, et erakond muutub nüüd tugevamaks, nentides samas, et seni 56-liikmeline Toompea võimuliit ei saa edaspidi enam Tsahkna ja Mihkelsoni häältega arvestada. «Kui inimesed on teatanud ikkagi erakonnast lahkumisest, siis saab arvestada, et koalitsioon on kahe liikme võrra väiksem,» ütles ta.

Kui võtta arvesse, et Keskerakonnalt on nädala lõpus oodata erakonna praeguste juhtide põhimõtete ja põhikirja punktiga – need, kes teises nimekirjas kandideerivad, visatakse erakonnast välja – uudiseid, siis võib paari-kolme Keskerakonna isesuunas liikuja koalitsiooniridadest kadumine peaminister Jüri Ratase elu üsna raskeks muuta.

Vähemusvalitsusi on olnud varemgi, näiteks Mart Siimanni ja Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal. Praegu saaks võimuliit vähemusse jäädes abi ehk toetushääli ning mõningaile nende soovidele vastu tulles tuge leida Vabaerakonnast.

Justiitsminister Urmas Reinsalu, kes juhtis IRLi vahetult enne Tsahknat, tunnistas, et kuulis kahe kauaaegse võitluskaaslase lahkumisest alles meedia vahendusel.

«Poliitiline turundustegu pärast jaanipäeva. Selge on, mis kaupa müüakse, selgusetu, kellele. Oleks aus avalikkusele öelda, mis on tegelik agenda,» arvas poliitik, kes on ise mitmel korral enne valimisi kirikus kaamerate-mikrofonide juuresolekul palvetamas käinud. «Küll aeg siin varem-hiljem arutust toob ja annab hinnangu ka tänasele (eilsele – toim) aktsioonile.»

Tsahkna jaoks oli tegelikult juba läinud aasta novembris selge, et selles erakonnas ta kaua olla ei saa. «Minul oli lahkumisotsus tehtud juba kevadel, aga tegelikult käis nõks hinges läbi juba novembris, kui nägin, et sein on ees ja erakonna esimehena ei suuda ma seda murda. Nägin, kuidas hakati looma erakondlikku toiduahelat,» rääkis ta eile õhtupoolikul pärast pingelist päeva Postimehele. Seedriga olid juba siis suhted väga keeruliseks muutunud.

«Olen ise selle valitsuse arhitekt olnud ja nüüd, mil pingelisem aeg sai mööda, ja otsused, mis puudutavad järgmise aasta riigieelarvet, said tehtud, oli just õige aeg kõrvale astuda. Markoga läksid meil tunded ja arusaamised lihtsalt kokku,» märkis Tsahkna. «Erakonnas meie lahkumine väga suur üllatus ei olnud, sest tõesti, juba novembrist olid meie suhted Seedriga väga keerulised. Seepärast ei läinud me ka nüüd Markoga enam midagi arutama, nõudmisi esitama või kauplema. IRL liigub teises suunas, kui mina olen lootnud ja mõelnud.»

IRLi eelmise esimehe sõnul seisab poliitikas ees väga põnev aeg. «Meie soov ei ole valitsust kukutada, see ei ole kindlasti meie eesmärk. Aga kui vaadata, mis Keskerakonnas toimub, siis ei oska midagi ennustada,» ütles ta.

Ühegi teise erakonnaga Tsahkna liituda ei kavatse, kohalikel valimistel ei kandideeri ja uue erakonna loomise mõtet olevat tal samuti raske kommenteerida. «Vaadates kogu dünaamikat Euroopa poliitikas, siis seda, mis tuleb aastal 2019, ei oska täna keegi ennustada. Lihtsalt praalima hakata pole mõtet,» lausus ta.

Mihkelsoni sõnul kavatseb ta poliitikuna kindlasti jätkata ja soovib jääda ka riigikogu väliskomisjoni juhiks.

«Ma loodan, et see suvi tuleb parem kui tänane päev. Loodan suvega koguda uut energiat ja mõtteid, mida edasi teha,» ei välistanud uue erakonna loomise mõtteid heietanud poliitik ka mõne olemasoleva erakonnaga liitumist. «Eesti poliitikas on väga palju muutumas. Samas pole kergekäeliselt tehtud sammud kõige mõistlikumad.»

IRList lahkumise tegi Mihkelsoni jaoks ainuvõimalikuks uuendusmeelsuse ja riskivalmiduse puudumine. «Näen, et IRL ei käi seda rada, mis minu meelest tulevikku viiks. Keskendutakse heal juhul olevikule,» nentis ta.

Mihkelson on enda sõnul erakonna sees korduvalt küsinud, miks ei kõnetata suurt osa elanikkonnast, pidades silmas noori ja naisi. «Miks vaadatakse isikuvabaduste teemal pigem EKRE poole, rohkem 20. sajandi poole? Ei julgeta näha Eesti jaoks olulisi ja vajalikke lahendusi tulevikuks.»

IRLi peasekretär Priit Sibul tõdes, et Tsahkna ja Mihkelsoni otsus tuli nii talle kui ka erakonna esimehele Seedrile üllatusena. «Minu jaoks on see üllatuslik ennekõike selles kontekstis, et need inimesed olid poolteist kuud tagasi erakonna tippjuhid ja viimase poolteise kuuga pole juhtunud midagi sellist, mis annaks sellisteks otsusteks ja järeldusteks alust,» ütles ta.

Seeder leidis, et Tsahkna ja Mihkelsoni lahkumine tugevdab erakonda sisemiselt. Tema hinnangul oli IRLi maailmavaade hägustunud ja paljud valijad ei saanud aru, mis asja erakond ajab. «Enda selgem määratlemine on vajalik erakonnale ja Eesti poliitikale,» ütles ta. «Kui inimesed ise tunnevad, et nad ei usu asjasse, mida nad ajavad, siis ongi parem lahkuda.»

Seda, kas koalitsiooni võivad oodata kaotused ka Keskerakonnast, Seeder prognoosida ei tahtnud. «Lähiaja sündmused näitavad, mis tegelikult toimub ja kuidas koalitsioonis jätkatakse,» ütles ta.

Seeder meenutas, et Eestis on võimul olnud ka vähemusvalitsused, viimati aastatel 2009–2011, kui sotsiaaldemokraadid olid sunnitud valitsusest lahkuma ning valitsusse jäid Reformierakond ja IRL, kel kokku oli parlamendis 50 häält.

Reformierakonna juht Hanno Pevkur peab Tsahkna ja Mihkelsoni sammu mehiseks. «[Nad on] esimesed mehed, kes ei olnud nõus enam kõrvale vaatama. IRLi-sisene väärtuskonflikt pidi varem või hiljem saama kulminatsiooni, sest ükski tõsiselt võetav isamaalane ei saa nõustuda sellega, mida Keskerakonna valitsemisajal püütakse meile uue normaalsusena näidata. Kõik prognoosid näitavad, et poliitsuvi tuleb äikeseline – Tsahkna ja Mihkelsoni lahkumine on alles algus. Keskerakonnas paistab ka jaanirahu olevat läbi saanud,» ennustas ta.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme leidis, et kahe mehe lahkumisega hakkab IRLi saadikurühma lagunemine alles hoogu sisse saama.

«Kuna käärimine toimub ka Keskerakonna fraktsioonis, liigub Keskerakonna, sotside ja IRLi valitsus vähemusvalitsuse suunas,» ütles ta. «Tegelikult seisab Ratase valitsus püsti ainult selle najal, et pole tekkinud alternatiivi. Keegi ei soovi võtta enda kaela eesistumise nuhtlust ja asuda valitsust tegema vahetult enne kohalikke valimisi. Aga poliitika on dünaamiline ja kaua selline tühi kott püsti seista ei saa.»

Kommentaarid

Margus Tsahkna

riigikogu liige

Igal asjal on algus ja lõpp ning see tuleb ära tunda. Olen otsustanud lahkuda erakonnast Isamaa ja Res Publica Liit. Sisemise otsuse langetasin juba siis, kui erakonna juhtkond kevadel minu ettepanekud erakonda avatumaks ja nüüdisaegsemaks muuta maha hääletas. Siis oli mulle selge, et meie teed tulevikus ei käi enam ühte rada ning uue juhtkonna vana liini jätkamine on seda otsust vaid kinnitanud. Majasuurused reklaamplakatid näitasid, et midagi ei ole muutunud.

Olen Isamaaliidu liige olnud pikki aastaid ja kunagi astusin erakonda, mille idee oli julgelt vaadata tulevikku, silmapiiri taha ning pakkuda Eestile pikk perspektiiv. Isamaa 2.0 kõnes sõnastasin need eesmärgid, kuid visioonid ja poliittehnoloogia ei sobi kokku. Parem on endale tunnistada, et minu maailmakäsitlusele selle erakonna juhtkonnas toetust ei ole, ning eluga edasi minna. Minu nägemus on lihtsalt teistsugune. Soovin näha nüüdisaegsemat, innovaatilisemat ja avatumat käsitlust Eestist.

Marko Mihkelson

riigikogu liige

Üks pikk ja oluline tee saab minu jaoks käidud. Olen otsustanud Isamaa ja Res Publica Liidust lahkuda. Teen seda raske südamega, sest viimase 16 aasta jooksul olen saanud tänu erakonnale palju uusi kogemusi ning leidnud sõpru kogu eluks. Aga midagi pole teha, IRL ei ole kahjuks enam see poliitiline jõud, kelle seisukohad ühtiksid minu vaadetega Eestile ja meie tulevikule. Eestil on olnud viimastel aegadel tuntav visioonipõud. Oleme olnud kehvapoolsed unistajad. Sama on juhtunud ka IRLis. Selle asemel et ajaga sammu pidada või veelgi enam – martlaarilikult julgelt tulevikku rühkides ühiskonda positiivselt innustada, on valitud pigem tupiktee ehk EKRE Light.

IRLi uus/vana juhtkond on teinud panuse parimal juhul olevikule ning hoiab kramplikult kinni poliittehnoloogia auklikust päästerõngast. See ei veena ega inspireeri mitte kedagi. Eesti aktiivse, nooremapoolse ning uuendusmeelselt mõtleva elanikkonna valikus pole IRLi olemas.

Aegrida

Isamaa/Res Publica tipphetked ja kaotused

+ 1988 august. Asutatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Esimees Lagle Parek (siiani IRLis).

+ 1991 november. Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja Vabariiklaste Koonderakond moodustavad valimisliidu Isamaa.

+ 1992 september. Riigikogu valimised võidab valimisliit Isamaa 28 mandaadiga. Novembris asutatakse Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Esimees Mart Laar (siiani IRLis). ERSP saab riigikogus 10 kohta. Laar moodustab valitsuse.

- 1994 suvi-sügis. Nn isamaasõda, kus Isamaast eralduvad Illar Hallaste, Karin Jaani, Ülo Nugis, Indrek Kannik, Enn Tarto, Kaido Kama, Vootele Hansen, Mart Nutt (tagasi IRLis) ja moodustavad riigikogus fraktsiooni Parempoolsed. Laguneb Laari esimene valitsus.

- 1995. Riigikogu valimistel märtsis saab valimisliit Isamaa ja ERSP Liit 8 kohta. Detsembris ühinevad need kaks erakonda Isamaaliiduks. Erakonna juht Toivo Jürgenson (siiani IRLis). Parempoolsed saavad riigikogus 5 kohta.

+ 1999. Riigikogu valimistel saab Isamaaliit 18 kohta. Parempoolsed on moodustanud aasta enne valimisi koos Talurahva Erakonnaga konservatiivse Rahvaerakonna ning valimistel saab koos tulevaste sotsiaaldemokraatidega valimisliidus Mõõdukad riigikogus 17 kohta. Valitsuse moodustab taas Mart Laar.

+ 2001 detsember. Luuakse erakond Res Publica, esimees Rein Taagepera (2005. aastal lahkus Res Publicast).

- 2002 algus. Mart Laar astub peaministri ametist tagasi.

+ 2003. Res Publica saab riigikogus 28 kohta, Isamaaliit 7 kohta. Valitsuse moodustab Res Publica uus esimees Juhan Parts (siiani IRLis).

- 2004. Res Publica põrub Euroopa Parlamendi valimistel. Esikandidaat on Urmas Reinsalu (4717 häält). Supertulemuse saab sotsiaaldemokraatide (endised Mõõdukad) kandidaat Toomas Hendrik Ilves (üle 65 500 hääle)

- 2005 kevad. Laguneb Juhan Partsi valitsus. Res Publicast lahkuvad Rein ja Mare Taagepera, Jaan Einasto ja Lauri Aaspõllu.

+ 2006. Isamaaliit ja Res Publica otsustavad ühineda Isamaa ja Res Publica Liiduks (IRL).

+/- 2007. Riigikogu valimistel saab IRL (nende peaministrikandidaat on Mart Laar) 19 kohta ja pääseb valitsusse. Mais toimub liitumisüldkogu. Erakonnast lahkub üks selle asutajaid ja rahastajaid Olari Taal.

+/- 2009. Erakonnast lahkuvad Res Publica ja ühenderakonna IRL loojad Taavi Veskimägi ja Ott Lumi.

+/- 2011. Riigikogu valimistel saab IRL 23 kohta ja pääseb taas valitsusse. Aasta lõpus satub elamislubade skandaali üks Res Publica asutajaid Indrek Raudne, kes lahkub nii riigikogust kui ka erakonnast.

- 2012. Mart Laar ei kandideeri enam erakonna juhiks. Uueks esimeheks saab Urmas Reinsalu (siiani IRLis ja pikalt ka valitsuses). Erakonnast lahkub kümneid juba staažikaid liikmeid, sh Sirje Endre, Andres Ammas, Tarmo Kõuts, Kadri Jäätma, Sirje Kiin. Osa lahkujaist loovad ühenduse Vaba Isamaaline Kodanik. Lahkumised jätkuvad: Andres Herkel, Tõnis Lukas. 2014. aasta sügisel luuakse Eesti Vabaerakond.

-/+ 2015. Riigikogu valimistel saab IRL 14 kohta ja Vabaerakond 8 kohta. IRL pääseb taas valitsusse. IRLi esimeheks valitakse Margus Tsahkna, Vabaerakonna esimees on Andres Herkel.

- 2017. Erakonnast eemaldub Juhan Parts ja veel üks Res Publica asutajaist Ken-Marti Vaher (mõlemad töötavad Euroopa Kontrollikojas). Margus Tsahknale avaldatakse sisuliselt umbusaldust, Helir-Valdor Seeder valitakse esimeheks. Tsahkna ja Marko Mihkelson teatavad 25. juunil erakonnast väljaastumisest.

Allikas: PM