ECFR paigutab Eesti kõige Lääne-meelsemate riikide hulka Euroopas

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane Valgamaalane

Mainekas mõttekoda Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) paigutab oma uuringus Eesti arvestades siinsete erakondade seisukohti kõige Lääne-meelsemate Euroopa riikide hulka.

Riigikogus esindatud erakondade positsioonide põhjal on Eesti ECFRi hinnangul Euroopa kõige tugevama Lääne-meelse hoiakuga riik, millele järgnevad Sloveenia, Ühendkuningriik ja Portugal.

Tugev Lääne-meelne konsensus valitseb veel Hollandis, Belgias, Saksamaal, Hispaanias, Rumeenias ja Taanis. Nõrgem Lääne-meelne hoiak on Maltal, Poolas, Rootsis ja Itaalias. Veelgi nõrgemad on Lääne-meelsed hoiakud Prantsusmaa, Soome ja Tšehhi poliitilistes erakondades.

Tugev Lääne-vastane konsensus on Bulgaarias ja Slovakkias ning Lääne-vastane konsensus domineerib ECFRi hinnangul Kreekas, Austrias ja Ungaris.

Euroopa Välissuhete Nõukogu hindas oma analüüsis riike neis tegutsevate suuremate erakondade positsioone vaadeldes. Kokku 181 erakonna seisukohti hinnati sellistes valdkondades nagu suhtumine Euroopa integratsiooni, liberaalsusesse, sekularismi, julgeolekukorda, transatlantilistesse suhetesse, vabakaubandusse ja globaliseerumisse, Venemaasse, sanktsioonidesse, toetusesse Ukrainale, põgenikekriisi, Süüria sõtta ning lisaks partei sidemeid.

Lääne-vastased meeleolud riigis annavad Venemaale head eeltingimused oma mõjutegevuse arendamiseks, märgib ECFR. Mõnede Euroopa parteide ja Vene võimude vahel on suur ideoloogiline ühisosa ning sellised erakonnad ei pruugi olla ainult äärmusparteid, vaid mõnel pool on need ka peavoolus.

Euroopa riikides toimuvad valimised on näidanud, et Lääne-vastased parteid võivad muuta riikide tervet poliiitlise süsteemi iseloomu. Kui enamus riike on Lääne-vastase poliitika suhtes immuunsed, siis osa suhtub Venemaa esitatavatesse vaadetesse soosivalt, lisatakse ECFR analüüsis.

Populistlik Lääne-vastaste liikumiste laine ei saanud alguse Venemaalt, kuid Lääne poliitikud peavad nüüd tegutsema nii, et Moskva ei saaks neist kasu lõigata, märgib Euroopa Välissuhete Nõukogu oma uuringu kokkuvõttes.

Tagasi üles