SEIKLUSVIDEO! Ohtlik ja maagiline liustikumatk

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Samal ajal kui kohalikud ühendkoorid halavad suve ja sooja puudumise teemadel, ronib mõni hull südasuvel igijääd otsima. Liustikud on seiklejaid alati justkui magnetiga ligi tõmmanud. Looduses on vähe nähtusi, mis ärataks sama suurt uudishimu ja aukartust. Põrutame liustikuparadiisi Šveitsi Alpidesse. Matkajuht ütleb küll: «Rada on turvaline, kuni sa oma jalga liustikule ei tõsta,» kuid just seda me teeme.

Sügavad jäälõhed, lumelaviinid, jäävaringud, lihtlabane allakukkumine – ohte varitseb liustikul matkajat hulgi. Aga ilu ja maagiat on siiski sada korda rohkem! Meie jalgade all on mõõtmatu jäämeri. Harjumuspärast liuvälja meenutab liustik õige vähe, pigem sarnaneb see hästi kerkinud saiapätsiga. Keskel kerkib liustiku selg kõrgele, kallaste poole on libedad kelgumäed. Jäälõhed ja sügavad kaevud kumavad sinakalt. Jää peal sillerdavad väiksemad ja suuremad ojad ning siin-seal kuuleb sügavamal maa-aluste jõgede kohinat. Jäässe tekivad koopad, uhked sakilised seinad, kõikvõimalikud pitsid ja mustrid, mida ei näe mitte kusagil mujal – kõnnid nagu talvemuinasjutus!

Tagasi üles