Päästjad said möödunud nädalavahetusel 58 väljakutset kulupõlengutele, millest kolmandik olid Tallinnas.
Päästjad said kulupõlengutele ligi 60 väljakutset
18. aprill 2011, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas registreeriti kolme päeva jooksul 22, Harjumaal 14 ja Lääne- ning Ida-Virumaal 12 põlengut, ütles päästeameti pressiesindaja Reimo Raja Postimees.ee´le.
Võrreldes möödunud aastaga on kulupõlenguid tema sõnul oluliselt vähem, samas pole maapind igal pool veel kuiv.
Suurema kulupõlengu kustutamine nõuab Raja sõnul suurt päästeressurssi, mida võib ootamatult vaja minna kellegi elu päästmiseks. Seetõttu paluvad päästjad inimestel kulu mitte põletada - nii ei seata ohtu ennast ega teisi ega kulutata asjatult päästeressurssi. Samuti tasub alati mõelda lindude ja loomade peale, kes kulupõlengus hukkuda võivad.
Enamus kulupõlenguid saavad Raja sõnul alguse just lohakast lõkketegemisest. Lõket
tehes tuleb tema sõnul kindlasti olla ettevaatlik ja kinni pidada ohutusnõuetest, samuti kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjadest.
Infot täpsemate tule tegemise nõuete ja kohalike omavalitsuste heakorraeeskirjade kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.
Lõket võib teha vaid tuulevaikse ilmaga ning lõkkease ja selle ümbrus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest.
Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel.
Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid - väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett.
Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.
Kulupõletamine on aastaringselt keelatud. Keelust üleastujaid ootab kuni 800 euro suurune trahv.