/nginx/o/2010/09/26/438980t1hebae.jpg)
Politoloogi ja Tartu Ülikooli õppejõu Rein Toomla hinnangul Soome valimistulemus Eesti-Soome suhteid ei mõjuta, kuigi palju sõltub sellest, kas Põlissoomlased saavad valitsusse.
Toomla: Soome valimistulemus Eesti-Soome suhteid ei mõjuta
/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
18. aprill 2011, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomla sõnul oli Soomes pikalt kolm erakonda, kes olid enam-vähem samal tasemel, kogudes igaüks umbes 20 protsenti häältest. Nüüd lisandus neljas, mis pole samas midagi väga uut, sest samasugune nelja suurema partei süsteem oli Soomes ka 1980. aastatel.
«Kui meil oleks sama tulemus ja pisikesi oleks riburada juures, muutuks valitsuse moodustamine väga keeruliseks, kuid Soomes läheb ehk lihtsamalt,» sõnas ta.
Eesti-Soome suhteid Soome valimistulemus Toomla hinnangul ei mõjuta, kuigi määravaks võib saada, kas Põlissoomlased pääsevad valitsusse. Nimelt on nemad välja käinud, et eestlaste vastu pole neil küll midagi, kuid samas võiks Soomes töötavad eestlased Soomele kõiki makse maksta.
«See tähendab, et kasvab surve Soome ettevõtjatele, kes kasutavad Eesti tööjõudu,» nentis Toomla. «Kui nad peavad maksma hakkama sama palka, siis hakkab ettevõtja mõtlema, et miks Eesti töölist vaja. Kuid see pole valitsuste tasand.»
Toomla nentis samas, et Soome-Euroopa suhete küsimus on delikaatsem, sest kui Põlissoomlased saavad valitsusse, algavad pikad ja rasked läbirääkimised, et mida Soome tegema hakkab.
Toomla sõnul on probleem selles, et Soome on Euroopa Liidu suhtes doonorriik – nemad maksavad ühiskassasse rohkem raha kui vastu saavad.
«Kõigis doonorriikides on selle pealt ütlemist, et miks peame teisi üleval pidama ja miks nemad saavad raha,» selgitas ta. «Paistab, et Soomes, mis on liidus olnud 15 aastat, muutus teema Kreeka, Portugali ja Iirimaa pärast aktuaalseks, sest varem nii tõsine polnud.»
Toomla lisas, et Eestis on olukord risti vastupidi. Küll aga on võimalik, et doonorriigiks muutudes tekib Eestiski poliitiline jõud, mis antud teemal küsimusi hakkab esitama.
«See võtab aega – 10 aastat kindlasti,» hindas Toomla. «Enne seda vaevalt, sest Põlissoomlaste peamine probleem on euroliit ja meie puhul väga pole, sest siiani on euroliidust olnud väga palju materiaalset kasu. Ei suuda ette kujutada, et keegi tuleks välja ja ütleks, et lähme ära.»