Siberi suursoo ääres elab vähetuntud külas eesti keel

Klava Jarik avab oma poodi Viktoria, mida nad peavad koos abikaasa Valteriga. Pood asub ühes vanas eestlaste ehitatud tares, mille omanikud on surnud. Külas on kokku kaks poodi. Foto: Jaanus Piirsalu

Siberi taiga ja Vasjugani soo piiril kõneleb terve Nikolajevka küla mahlakat lõunaeesti murret, kuid Kodu-Eestis ei teata neist peaaegu midagi.

PEATEGELASED

Valter Jarik (64) – kohalik poepidaja ja varustaja. Õige perekonnanimi oli Järg või Jarg, nõukogude ajal muutus see Jarikuks.

Klava Jarik (sündinud Langer, 59) – kohalik poepidaja ja müüja, Valteri naine.

KÕRVALTEGELASED

Raissa Menskaja (67) – töötas aastatel 1968–1996 kohalikus algkoolis  õpetaja ja õppealajuhatajana. Kool pandi kinni 2000. aastate algul.

Larissa Prikmann (47) – klubi juhataja, küla suurim koduloouurija. Kolm aastat tagasi pildistas üles kõik küla majad ning tegi nendest fotodest küla kaardi.

Hermann Langer (61) – endine külanõukogu  esimees (1996–1999), peab mesilasi, Klava vend.

Milla (Ljudmila) Langer (61) – Hermanni naine, Valteri õde.

Vladimir Podsadnikov (58) – küla velsker. Üks küla vähestest venelasest, aga eesti keelest aru saab.

Nikolajevka on peaaegu ainult eestlaste küla, kus inimesed räägivad lõunaeesti murdele lähedast eesti keelt, kuid ei oska enamasti eesti keeles lugeda ega kirjutada. Ülem-Suetuki järel on see on üks kõige paremini säilinud eesti keele oskusega küla Venemaal, kus olen viimase kümne aasta jooksul käinud. Aga kodumaal teavad sellest Venemaal asuvast eestlaste külast vaid vähesed.