Video: kooliõpilased Repsi gümnaasiumisse pääsemise lävendi ideest lugu ei pea

Haridusminister Mailis Repsi idee seada gümnaasiumi pürgijatele põhikooli lõpuklassi keskmisel hindel põhinev lävend põhikooli õpilaste ja gümnasistide seas poolehoidu ei leidnud.

Minister Repsi mõte oli kehtestada põhikooli lõpetajatele lävend keskmise hinde põhjal, milleks oleks näiteks 3,75. Kõik, kes lävendit ei ületa, saadetakse kutseharidust omandama. Loe lähemalt: Reps iga soovijat gümnaasiumi ei lubaks

Tallinna Nõmme Gümnaasiumi üheksanda klassi ehk põhikooli lõpuklassi õpilased olid üksmeelselt nõus, et niimoodi eristada ei saa ja paljudel õpilastel on omad tugevused ja nõrkused. Õpilane Lilian Pajusele lävendi mõte ei meeldi. «Saad näiteks kehalise kasvatuse või käsitöö kahe, ei saa gümnaasiumisse. Samas tahaksid õppida ja teised ained on viied,» arvas Pajus.

Karideen Kalvistu leidis, et õpilase füüsiline võimekus või ka kunstilised anded ei tohiks arvesse minna. Tüdruku klassis on palju tugevaid sportlasi, kelle jaoks näiteks reaalainete õppimine väga hästi ei lähe – samas on võimalik gümnaasiumisse astudes valida, kas valid näiteks reaalklassi või humanitaarklassi.

Põhikooli õpilane ei pruugi tulevikule mõteldagi
«Halvema hinde võib põhjustada juba see, kui õpetajaga on konflikt või ei saa lihtsalt hästi läbi,» rääkis Kalvistu. Seesuguseid ootamatuid tegureid on teisigi. 9. klassis õppiv Jasper Kask tõi näite, et kui jääd haigeks ja oled kaks nädalat koolist eemal, siis hiljem järeltööd tehes võib olla väga keeruline saada head hinnet – samas võib tegu olla hea ja motiveeritud õpilasega. 

Samuti tõdesid noored, et tegelikult ei pruugi põhikooliõpilane veel teadagi, mis ta tulevikus teha tahab – sellele lihtsalt ei mõelda nii palju ning õpihimu ja motivatsioon võib hoo sisse saada alles gümnaasiumisse jõudes.

Õpilased ise aga tõdesid, et praegust seisu arvestades ei tekiks neil gümnaasiumisse sissepääsemisega probleemi – keskmised hinded jääksid kõigil üle 3,75.

Tahe õppida võib tulla ootamatult
Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 10. klassis õppiv Alo Martin Pallase lävendipõhist süsteemi gümnaasiumisse pääsemiseks ei poolda. «Põhikoolis on noor veel põhikooliõpilane, gümnaasiumis saab temast gümnasist. See klikk võib üks päev ära käia, kus õpilane mõistab, et tal on tahe õppida,» rääkis Pallase.

Noormees leidis, et seesugune otsus tekitaks olukorra, kus õpilased lööksid õpingutele kergemini käega. «Kui ta mõtleb, et ah, mul ei ole niikuinii kõik viied, mis ma siis ikka pingutan, kui nii või naa saadetakse kutsekooli. Õpilastel kaobki motivatsioon edasi õppida ja see hakkab veelgi negatiivselt mõjutama tervet haridussüsteemi,» leidis Pallase.

Pallase tõdes, et Eesti haridussüsteem tugineb siiski vabale valikule ja iga inimene valib ise, kas ta soovib edasi õppida või tahab omandada eriala ning siseneda tööturule. «Siit seisukohast võib tõlgendada, et kutsehariduskeskused on nõrkadele, aga see tegelikult ei ole nii. Need on kaks erinevat asja. Pärast gümnaasiumit saad teisi valikuid teha, kutsekoolis saad kohe eriala omandada ja see on väga mõistlik, sest kuldsete kätega inimesi on väga vähe,» leidis ta.

Samuti 10. klassis õppiv German Skujal on palju sõpru, kellel on keskmine hinne on kindlasti kõrgem kui 3,75, ent kes on otsustanud kutsekooli kasuks, sest tahavad kohe eriala õppida.

Lävendi kehtestamine Skuja arvates hea mõte ei ole. «Hinded ei näita nii palju ja koolid on ka erinevad. Osades koolides on karmim hindamissüsteem ja saabki halvemaid hindeid, aga see ei tähenda, et ei oskaks,» rääkis Skuja. «Osad õpilased ei tahagi mõnda ainet õppida, sest neile ei meeldi see. Samas on teistes ainetes väga head, võib-olla isegi geeniused.»

 

Tagasi üles
Back