Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu
Lisatud ohumärgid, mis võivad viidata inimese enesetapumõtetele

Mehed sooritavad enesetappe naistest sagedamini.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Seoses homse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäevaga koostasid vaimse tervise eksperdid veebilehelt Peaasi.ee loetelu enesetapukatse mõtetele viitavatest ohumärkidest, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata.

Noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga tegeleva MTÜ Peaasjad tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa märkis, et kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju.

«See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,» ütles Oidermaa.

Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. «Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,» lausus ta.

Üheksa ohumärki, mis võivad viidata inimese enesetapumõtetele:

  • räägib ja naljatab enesetapu teemal;
  • avaldab näiteks selliseid mõtteid: «Oleks parem kui ma oleksin surnud», «Soovin, et ma kaoksin igaveseks», «Kui mind enam ei ole, siis…», «Varsti ma ei tüüta sind enam»;
  • räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks «Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem»; kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi;
  • käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi;
  • annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid;
  • jätab perega ja sõbraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt;
  • varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid;
  • kirjutab enesetapukirju;
  • teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi.

Tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.

Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.

Tagasi üles
Back