Suve jooksul koostasid karastusjookide tootjad analüüsi, milles esitatakse negatiivsed stsenaariumid, mis järgneks siis, kui maks 1. jaanuaril 2018 kehtestataks ja Eesti riik osa toodete müügiks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba siiski ei saaks.
Tellijale
Tootjad pelgavad diskrimineerimist ja ebaseaduslikku riigiabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamiselt on kaks küsimust. Mõlemad seonduvad Euroopa Liidu õigusega,» ütles Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu tellimusel analüüsi koostanud advokaadibüroo Sorainen advokaat Triin Toom. «Euroopa Liidu õigusest tulenevalt tuleb võrdselt kohelda nii oma- kui ka välismaiseid tootjaid.»
Tema sõnul on Euroopa Komisjonile selle kohta esitatud kaks kaebust. «Esiteks, tootjad leiavad, et maks on diskrimineeriv, ja teiseks, et see võib kujutada endast ebaseaduslikku riigiabi,» ütles karastusjookide tootjaid esindav advokaat.