Tallinna linnavalitsus keeldub uuesti maksmast Ühisteenustele 10,5 miljoni krooni, mida firma nõuab piletikontrolli lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest saadud kahju hüvituseks.
Tallinn lükkas Ühisteenuste rahanõude uuesti tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus otsustas 27. augustil jätta rahuldamata AS-i Ühisteenused taotluse hüvitada firmale kahju, mis tekkis seoses ühissõidukites sõiduõiguse kontrollimise lepingu lõpetamisega. Kuu aega tagasi vaidlustas Ühisteenused selle linna otsuse, kuid homsel istungil jätab linnavalitsus ka vaide rahuldamata, teatas Raepress.
Firma taotluse kohaselt tekkis halduslepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu Ühisteenustele ligikaudu 14,95 miljonit krooni kahju, kahjunõude kokkuleppelise lahendamise korral oli nõude esitaja valmis vähendama nõuet 10,5 miljoni kroonini.
Linnavalitsus otsustas taotluse rahuldamata jätta, sest halduslepingu lõpetamise tingis Riigikohtu üldkolleegiumi otsus, mis tunnistas halduslepingu alusnormid põhiseadusega vastuolus olevaks ja seega kehtetuks.
Linnavalitsuse selgituste kohaselt ei sõltunud seega lepingu täitmise võimatus linna tahtest, tegemist oli vääramatu jõu, mitte Tallinna linna õigusvastase tegevusega.
Linnavalitsus lõpetas Ühisteenustega sõlmitud ühistranspordi piletikontrolli lepingu mais ning andis sõiduõiguse kontrollimise õiguse üle linnaametnikele. Praegu käivad bussijäneseid püüdmas munitsipaalpolitseinikud.
Ühisteenused kaebasid linna otsuse leping tühistada suvel ka kohtusse ning tuleva nädala esmaspäeval peetakse selles vaidluses esimene istung.
Firma teenindusdirektor Kristi Hunt lausus täna, et kohtus ei käi esialgu vaidlus kahjunõude üle vaid selle üle, kas lepingu lõpetamine oli seaduslik või mitte.