Kaagvere kool saab abiväge teistest koolidest

Kaagvere kooli töötajad ka sealsed elanikud on hädas külavahel vandaalitsevate õpilastega.

FOTO: Margus Ansu

Kuigi vallavanem leiab, et riik pole Kaagvere kooli pidajana oma ülesannetega hakkama saanud, kinnitab haridusministeerium, et töö keerulise olukorra lahendamise nimel käib.

Postimees kirjutas möödunud nädala keskel Kaagvere erikoolis valitsevast anarhiast – kooli kasvandikud käivitavad vähemalt paar korda tunnis tuletõrjesignalisatsiooni, seepeale avanevad kõik uksed ja gasellidena üle raudtara hüppavad poistekambad hakkavad küla vahel lärmama, vandaalitsema ja võimalusel ka varastama. Ehkki koolidirektor väitis, et olukord on küll kriitiline, kuid sellegipoolest kontrolli all, on kõik eelloetletu külaelanikud väga murelikuks teinud.

Haridusministeerium ei tõtanud direktorit lahti laskma ega muid rutakaid otsuseid tegema, ent otsustas kohapeale saata eksperdid, kes siis olukorda hindaksid ja olukorrale võimalikke lahendusi otsiksid.

Vald ähvardab kasutusloata jätmisega

Üleeile saatis haridusministeeriumile kriitilise märgukirja ka vallavanem Timo Reinthal, kes tõdeb, et õppehoones toimuv mõjutab valda kuuluva Kaagvere küla elanikke. Reinthali hinnangul on see otseselt kivi kooli pidaja ehk riigi kapsaaeda, sest viimane pole suutnud endale võetud kohustusi täita ehk tagada kooli sellist toimimist, et külaelanikud ei peaks kannatama. 

«Kui kohaliku omavalitsuse peetaval koolil on mõni pedagoog puudu, on haridusministeerium esimene, kes ütleb, et niimoodi ei tohi ja kõik on halvasti. Aga kui riigikoolil nii on, siis pole midagi hullu,» selgitas vallavanem Postimehele. Teatavasti kinnitas kooli direktor Maire Reest läinud nädalal, et koolis on täitmata ametikohti 30 ringis. «Ja selle mõju ulatub kooli territooriumist oluliselt kaugemale,» lisas vallajuht.

Ministeeriumile saadetud kirjas märgib Reinthal, et detailplaneeringu seletuskirja järgi peab Kaagvere uus koolikompleks olema piiratud kogu perimeetril kuni kolme meetri kõrguse valvatava taraga, mis takistab käitumishäiretega õpilaste liikumist asulasse. Selge on see, et see tara kedagi ei peata ja õpilased saavad suurema vaevata küla vahele liikuma minna.

Vallajuhi hinnangul ei ole riik kooli pidajana seega täitnud planeeringus nimetatud eesmärki, mistõttu võib vald kaaluda omapoolset käiku. Nimelt sõnab Reinthal, et kui ministeerium ei suuda tagada külaelanike rahu, on vald sunnitud ühe võimalusena kaaluma õppehoone kasutusloa järelevalvemenetluse algatamist. 

See võib tähendada, et kuni õpilaste kooli territooriumil püsimist tagavate meetmete kasutuselevõtmiseni tuleb õpilased paigutada teistesse koolidesse. 

Abivägi tulemas mujalt

«Laste omavoliline lahkumine või järelevalveta liikumine väljaspool kooli territooriumi on kindlasti tõsine probleem,» tunnistas haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg.

Mis aga puudutab õppehoonet ümbritsevat tara ja selle kõrgust, siis selle kohta ütleb Rakaselg, et detailplaneeringu järgi võib hoone piirata kuni kolmemeetrise aiaga, kuid sellise kõrgusega aeda rajatud pole. Ka selle ehitamise kohustust pole.

«Oleme RKASiga arutanud aia konstruktsioonide muutmise võimalusi, samuti arutanud tehnilisi lahendusi automaatse tuletõrjesignalisatsiooni väärkasutuse lõpetamiseks. Kuid eelkõige on küsimus koolile pandud ülesannete täitmises, mitte aia kõrguses, sest ainuüksi sellega ei saa probleemi lahendada,» ütles Rakaselg.

Ehkki ministeerium teatas reedel, et kavandab lähiajal kohtumisi Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajatega, Kaagvere külaelanike ja vallajuhtidega, ütles vallajuht eile, et vähemalt temaga pole keegi viimase nädala jooksul küll ühendust võtnud.

See-eest on Rakaselja kinnitusel juba homme plaanis kohtumine kooli töötajate esindajate ja külaelanikega. «Oleme kokku leppinud, et teiste riigikoolide esindajad tulevad koolile appi, et tagada parem järelevalve laste üle.»

Kooli töötajaid abistatakse nii füüsiliselt kohapeal kui ka nõuandmisega – antakse koolile tagasisidet ning soovitusi. Näiteks on juba täna kohal kuus inimest Tartu Hiie ja Tartu Emajõe koolist. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolist tulevad inimesed järgmisel nädalal. Lisaks pakub näiteks Kammeri kool Maarjamaa Hariduskolleegiumi õpilastele võimalust osaleda enda kooli juures tehnikaringis.

Koolisisene usaldamatus teeb asja hullemaks

«Olukorra muudab keerulisemaks kooli juhtkonna ja paljude töötajate vaheline usaldamatus, usalduse taastamiseks oleme kavandanud erinevaid kohtumisi,» ütles haridusministeeriumi ekspert. Ministeeriumi esmane eesmärk on külaelanike, koolitöötajate ja koolis õppivate laste turvalisuse tagamine, misjärel saab asuda pikemaajalise töörahu saavutamise juurde.

Vallajuht Reinthali sõnul oleks kasutusloa võimalik äravõtmine mõistagi viimane variant. Seega olenebki edasine paljuski haridusministeeriumi initsiatiivist. «See variant saigi märgukirjas välja toodud sellepärast, et probleem on suur ja sellega tuleb tegeleda. Ja ma tõesti usun, et haridusministeerium sellega ka tegeleb,» ütles ta.

Loe veel:

Tagasi üles