Inimõiguslane: sallimatust kui probleemi teadvustatakse meil üha enam

Kari Käsper

FOTO: Erakogu

Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liikme Kari Käsperi sõnul näitab OECD värske raport, et eestlaste suhtumine sallivusse kui väärtusesse vajab kindlasti senisest enam uurimist.

OECD raporti «Society at a Glance – OECD Social Indicators» kohaselt on Eesti selle ühenduse riikidest kõige ebatolerantsem ja lisaks on sallimatus viimase kolme aastaga kasvanud. Eesti ühiskonnast on vähemusgruppide suhtes tolerantseid inimesi vaid 26 protsenti kogukonnast, mis on ülekaalukalt OECD riikide seas madalaim tulemus. Lisaks selgub uuringust, et perioodil 2007-2010 on eestlaste tolerantsus vähemuste suhtes vähenenud kuus protsendipunkti.

Samas leidis Käsper, et kuna raportis võrreldakse 2006. ja 2009. aasta andmeid, võivad tulemused viidata ka sellele, et sallimatust kui probleemi teadvustatakse üha enam.

Käsperi sõnul on sallivuse ja sallimatuse mõõtmisel kindlasti oluline arvesse võtta ka rahvuslikke narratiive ja ajaloolist tausta. «Salliv ja avatud ühiskond on igas mõttes edukam ning jätkusuutlikum kui suletud ja sallimatu. Just sel põhjusel käsitlevad kõik tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid sallivust väga olulise indikaatorina,» märkis ta.

Sallivuse poolest edukate riikide puhul võib Käsperi sõnul välja tuua asjaolu, et neis riikides on väga põhjalik ja järjepidev vihakuritegude monitooring ning ennetustöö, mis tähendab, et probleemi teadvustatakse ja sellega tegeletakse ning tulemused on näha ka statistikas.

Seda, kas ja kui palju esineb rahvustevahelist vägivalda Eestis, ei ole Käsperi sõnul teada, sest
eraldi statistikat selliste kuritegude kohta ei koguta. See aga ei tähenda mehe hinnangul, et Eestis vaenu õhutamist ei esine. «Pigem on tegemist probleemi ignoreerimisega, selle asemel, et
seda lahendada,» nentis ta.

Olgugi, et Eestis ei ole välja kujunenud immigrantide vastast parteid nagu paljudes teistes riikides, on Käsperi hinnangul siiski ka Eesti poliitikas inimesi, kes on näidanud immigrantidesse või seksuaalvähemustesse sallimatut suhtumist.

Näiteks Eesti Gei Noored tegid Postimehe valimismasina põhjal analüüsi riigikokku valitud poliitikute suhtumisest samasooliste partnerlusse, milles ilmnes, et igas parteis oli nii selle pooldajaid kui vastaseid. Kuna aga tegemist ei ole Eesti poliitikas põhiteemaga, siis jagunevad parteid mehe sõnul pigem muude teemade alusel, seda enam, et meie immigratsiooniteemad on ka veidi teistsugused kui Lääne-Euroopas.

Käsperi hinnangul on Eesti puhul küsimus eelkõige ühiskonna väärtustes ja hoiakutes. Praegu võib tema sõnul sallimatu suhtumise tõttu jääda kasutamata oluline inimressurss. «Oma hoiakute kujundamisel ei ole suurt mõtet lähtuda sellest, kas tegemist on nö võõra või omaga, vaid sellest, milline on konkreetse inimese olemus ja panus ühiskonda tervikuna. Ka Eestis on mitmeid näiteid võõramaalastest, kes panustavad positiivselt meie ühiskonda,» märkis ta.

Samuti ei tohiks Käsperi sõnul unustada, et ka paljud eestlased olid II maailmasõja tulemusel põgenikena teistes riikides «võõrad», ent nad võeti siiski ühiskonda vastu.

Tagasi üles