Tööandjad: praktikal tasub pingutada

FOTO: SCANPIX

Üliõpilastel tasub praktikat võtta tõsiselt ja end seal parimast küljest näidata: nii on lootus edaspidi samasse ettevõttesse ka tööle saada.

Tööportaali CV Keskus turundusjuht Laura Tammeorg märkis, et paljude ettevõtjate ja õppejõudude seas on levinud arvamus, nagu suhtuksid paljud õpilased praktika läbimise kohustusse pealiskaudselt. «Pigem on see neile etapp, mis tarvis läbida, et ülikooli diplom saada,» selgitas Tammeorg Postimees.ee’le.

Asjakohase näite tõi eelmisel nädalal toimunud noorteseire konverentsil «Noored ja tööturg» riigikogu liige ja ettevõtja Andrei Korobeinik. Oma ettevõttesse on ta praktikante küll võtnud, kuid alati ei pruugi koostöö kohe sujuma hakata. «Kui olen võtnud praktikandi ja tahan, et ta programmeeriks, siis ta solvub selle peale, kuigi ülikoolis on ta programmeerimist õppinud,» rääkis Korobeinik.

Samas põhjust praktikal pingutada jagub: vastavalt CV Keskuse ja Estonian Business School’i hiljuti läbi viidud uuringule võtaks 96 protsenti küsitletud ettevõtetest praktika edukalt läbinud tudengi alaliselt tööle, kui organisatsioonis leidub vaba töökoht. Suurem osa tööpakkujatest (78 protsenti) soovib kaasata oma tegevusse praktikante enamasti selleks, et leida endale praktikantide hulgast sobilikke töötajaid.

Swedbanki personali arendamise ja planeerimise osakonna juht Kadi Tamkõrv märkis Postimees.ee’le, et üliõpilased aitavad ettevõttel toime tulla puhkusteperioodiga, mil põhikohaga inimesi on tööl tavapärasest vähem. Lisaks annab praktika Tamkõrve sõnul hea ettekujutuse tudengi motivatsioonist ja võimekusest ettevõttes edaspidigi töötada – nii on ligi pool Swedbanki praktikantidest jätkanud seal hiljem lepingulisena tööd.

Praktikandi võtmine tähendab ettevõttele lisakohustusi: praktikant tuleb välja koolitada, talle tuleb leida juhendaja ning jõukohaseid ülesandeid.

Tamkõrve sõnul lähtub ettevõte praktikandi võtmisel sellest, millises osakonnas parajasti abikäsi vaja on. «Soovi avaldanud tudengite seast valitakse välja just need, kelle motivatsioon ja hariduslik taust sobivad vastavate tööülesannete täitmiseks.»

Enamikel õppekavadel praktika kohustuslik

Kolmes ülikoolis, kellega Postimees.ee suhtles, on praktika kõikidel või enamikul erialadel kohustuslik. Infotehnoloogia Kolledžis on praktika kohustuslik kõikidel erialadel.  Eripäraks on see, et praktikaga saab alustada alles siis, kui üliõpilane on läbinud kõik kohustuslikud ained.

Kolledži praktika õppejõud Marika Tamm selgitas, et üldiselt kool aitab tudengeid praktikakoha leidmisel. Kokkulepped ettevõtetega on tema sõnul siiski usalduslikku laadi ega põhine kirjalikel kokkulepetel.

Ka Tallinna Ülikooli kõikide õppekavade osaks on praktika, mis ülikooli pressiesindaja Maiki Voore sõnul annab võimaluse rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas; samuti võimaldab see tudengile kontakti potentsiaalse tööandjaga ning tagasiside saamist õppekava kohta tööandjatelt.

Tartu Ülikooli õppekavadest sisaldab praktikat enamik: bakalaureuseõppes 76 protsenti ja magistriõppekavades 85 protsenti õppekavadest.

Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul on selliseid õppekavu, kus on kokkulepped konkreetsete praktikabaasidega, kuid tihti peab üliõpilane omale ise praktikakoha leidma. «Viimane variant ei pruugi aga sugugi alati olla negatiivne, sest sõltuvalt praktika õpiväljunditest võibki olla praktikakoha otsimine üks õppimise eesmärk – üliõpilane õpib kandideerima,» nentis Rutiku.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles