Taavi Rõivas: see on mu elu valusam õppetund

Riigikogu asespiiker Taavi Rõivas tunnistab usutluses Postimehele, et võis Malaisias töölähetuses võõra naisega pidutsedes üle piiri minna, ja lubab ametist tagasi astuda.

- Mulle tundub, et teil on elus kõik olemas: võim, raha, armastav pere, lapsed. Eesti rahvale jäi neljapäeval mulje, et teil oli puudu mingi purjuspäi amelemine kusagil Kuala Lumpuri hotelli baaris. Kas see tõesti oli nii?

Tegelikult ma arvan, et mul ei ole elus midagi puudu. Kõik, mis te loetlesite, on täpselt nii... Inimesed, kellega koos ma seda teen, ja eriti minu pereliikmed, said väga palju haiget sellepärast. Neid sündmusi on kirjeldatud üksjagu värvikalt. Sinna on lisatud detaile, millega ei saa nõustuda. Aga see ei ole peamine. Kui kellegi jaoks oli Kuala Lumpuris toimunu minek üle piiri, siis kohane on selle eest vastutus võtta ja vabandada.

Mul on lihtsalt kahju, et see jõudis minuni kuidagi palju hiljem, et see tegelikult konkreetset inimest, kellega mina seal kokku puutusin, haavas. Kui ta oleks mulle sellest kohe teada andnud või järgmisel päeval ühendust võtnud, nagu ta ütles, et ta kaalus, siis võib-olla oleks saanud seda teemat märksa... või oleks seda arusaamatust märksa lihtsamini lahendada.

- Kui vaatame, mida Eesti Päevaleht on kirjutanud, siis lubage tsiteerida: «Proovisin sellest olukorrast pääseda, samal ajal tõmbasin temale vastupidiselt oma kleiti alla, ütlesin korduvalt «lõpeta».» Viisite kellegi külmkapi vahele?

See osa muidugi on ikkagi oluliselt erinev kui see, mis tegelikult toimus.

- Mis siis toimus?

Alustagem sellest, et tegemist oli seltskondliku koosviibimisega, kus ei olnud võimalust irduda.

- See, mida naine ütleb, et vaatas turvakaamera salvestisi, et kuskil eemal olid külmkapid, see oli vale?

Ma ei tea, mida ta vaatas.

- Külmkappe seltskonnast eemal ei olnud, te ei saanud seltskonnast eralduda?

Mina ei ole, jah, teadlik, et oleks olnud külmkapid eemal, aga kindlasti ma ei ole sinna ka kedagi vedanud, veel vähem vägisi vedanud. Aga see ei ole ka antud juhul peamine. Selge on see, et me oma käitumisega tahtlikult või tahtmatult kogu seltskonnas mitut inimest riivasime. Selle eest tuleb võtta vastutus, muuhulgas minul kui ühel delegatsioonil liikmel ja liidril.

- Keegi kukkus basseini, kellelegi visati jooki näkku ja kellegagi ameleti?

Kõigist neist episoodidest on kõige selgem basseini lükkamime, millest me saime kohe kõik teada. Ma ise ei olnud seal vahetus läheduses ja veel vähem ma olin selles asjas osaline, aga sellel puhul on kõik selge ja teema on inimeste vahel selgeks räägitud.

- Teie isikuga on seotud juhtum, mille puhul ma jällegi tsiteeriksin Eesti Päevalehte: «Ühel hetkel tõmbas ta mu tantsupõrandalt eemale, ta tõmbas mu tantsupõranda ja baari nurga taha kahe külmiku vahele. Ta oli juba suudeldes väga agressiivne, juba see oli ebameeldiv. Edasine läks täiesti kontrolli alt välja, ta kiskus mu kleiti üles ja käperdas mind.» Kas see käib teie kohta?

See on täpne kuni tantsupõranda osani. Seltskond mingil hetkel läks tantsima ühiselt, kambakesi.

Ilmselgelt pidi midagi juhtuma, mis viis teda niikaugele, et minna ja avalikult selline süüdistus üles visata. Kerisime seda sündmust eile (üleeile – toim) mitu korda ühiselt läbi, saime aru, et meie versioonid erinevad suurel määral. Leppisime kokku, et me ei hakka detailide üle avalikult vaidlema.

Aga üks asi, kus ma sain aru, et ta tundis end halvasti ja mille pärast ma juba toona ta ees vabandasin... juba eile (üleeile – toim), oli see, kui läksime kambakesi tantsima ja jäime tantsupõranda keskele teistest eraldi, teised inimesed läksid ära. Ta tundis end ebamugavalt, et seal on liiga palju tähelepanu ja ta tahtnuks ka sealt lahkuda. Teised olid küll vahetus läheduses, aga sellegi poolest. Ma küsisin, et kas ta ütles, et tahab lahkuda, või kas ma kuidagi takistasin. Ta ütles, et ei, ma ei takistanud, aga ta tundis, et tal on kuidagi raske sealt lahkuda.

- Tantsupõrandalt?

Tantsupõrandalt, just nimelt. Ta hiljem ütles, et me lahkusime sealt koos, aga ta oli ennast vahepeal tundnud ebamugavalt.

- Eesti rahvas loeb Eesti Päevalehte ja seal on tsitaat: «Ta oli juba suudeldes väga agressiivne, juba see oli ebameeldiv.»

Sellega ma ei saa kuidagi nõustuda.

- Te ei suudelnud teda?

Ei suudelnud. Ei olnud agressiivne...

- Käperdamist ei olnud?

Ma ütlen veel kord, et kui ta tundis end minu seltskonnas ebamugavalt, siis ma olen valmis seda aktsepteerima. Ma olen valmis nii omavahel kui ka avalikult vabandama, olen seda korduvalt teinud. Ma tunnen häbi oma tegutsemise pärast.

Ma arvan, et ei tantsimine, suudlemine ega käperdamine pole aktsepteeritav, kui inimene on abielus. Siis ei pea minema võõraste naistega ööklubisse tantsima. Ma tunnistan, et olen seda ka varem teinud. Ma pole mingi pühak, ma olen käinud pidudel – mitte küll väga palju. Pidudel minnakse aeg-ajalt väga lõbusaks. Aga kui see teeb kellelegi haiget ja ta seda mulle kaks ja pool nädalat hiljem ütleb, siis ma võtan seda tõsiselt.

- Teie ütlete, et tantsupõrandalt lahkuti, aga te ei suudelnud teda, te ei võtnud tema kleidisaba kätte ega üritanud seda ülespoole kergitada ja te ei käperdanud seda naist?

Ilmselt need detailid on vajalikud loos, et lisada mahlakust.

- Ühesõnaga, teie ei suudelnud, ei käperdanud ja kleidisaba ei kergitanud?

Täpselt nii.

- Kui palju olite tol õhtul alkoholi tarvitanud?

Ma ei tee saladust, et nii mina kui ka see naisterahvas olime lõbusas tujus ja alkoholi tarvitanud. Tegemist oli programmijärgse üritusega, see oli lõbus pidu. Aga fakt on see, et see pidu läks üle käte mitmes kohas.

Tänasest (eilsest – toim) Eesti Päevalehest rääkisin mitme inimesega, kes seal peol viibisid. Nad ütlesid, et Päevalehest jääb kallutatud pilt. Seal on jäetud mulje, et toimus äridelegatsiooni liikmete massiline ebaviisakas käitumine. Teised ütlesid, et see ei olnud pidu, mida saaks tavapärasest eristada. Aga kui keegi tunneb end halvasti, inimeste taluvuslävi... mõne inimese jaoks on kahekesi tantsupõrandale jäämine valus. Kui ta mulle seda hiljem ütleb, siis ma aktsepteerin seda.

- Te ütlete, et te ei suudelnud, ei käperdanud, aga mida te siis enda versiooni järgi tegite pärast tantsupõrandalt lahkumist?

Läksime seltskonda tagasi. Seda on ta ka ise öelnud, et me läksime seltskonda tagasi. Detailides versioonid erinevad. Kui ma oleks kedagi suudelnud, mul ei oleks probleemi seda tunnistada. Eeskätt oleks mul häbi oma abikaasa, oma laste ees, aga see on mul niikuinii.

- Kas häbi on sellepärast, et te üldse sellisesse olukorda sattusite, või seepärast, et natuke sai üle piiri mindud?

Järelikult siis läksime üle piiri, oli flirt või mis iganes.

- Te olete valmis tunnistama, et tantsimisega mindi üle piiri, aga suudlemist, te ütlete, ei toimunud?

Jah.

- Aga millest selline ebakõla? Kui mind suudeldakse, saan ma aru, et mind suudeldakse. Siin ei saa kaheti mõistmist olla.

Ütlen ausalt, seda ma ei tea. Siin on olnud vastukäivaid väiteid ka varem. Tegelikult, võib-olla on seal pandud mingeid erinevaid asju kokku. Ega seal otseselt personaalselt ei süüdistata mind…

- Kirjas oli: «Ta oli suudeldes väga agressiivne.»

Jaa, aga seal ei ole otseselt, personaalselt mind nimetatud. Aga ma pean vajalikuks avalikult välja öelda, et need süüdistused öeldi enne minu aadressil ja siis ma kohtusin selle inimesega. Lasin tal rääkida, ütlesin, et ma ei vaidle vastu.

Enne olime telefoni teel rääkinud, siis ma ütlesin, et me mõlemad teame, et tegelikult pole seda olnud. Ta ei nõustunud sellega. Ma ei tea, kas ta tõesti on oma loo teistsuguseks mõelnud. Mingil põhjusel on ta selles loos väga tugevalt kinni. Ma ei saa sellega nõustuda, aga see ei ole tähtis. Fakt on see, et ta haiget sai ja mina läksin ka üle piiri.

- Kuidas teie pere selle sõnumi vastu võttis?

No ei ole ju väga kahtlust, et see on perekonna jaoks erakordselt raske.

- Mida te oma naisele ütlesite?

Ma näitasin talle seda algset meili, mis ajakirjanik mulle saatis, kus oli kirjas, et ma lähenesin lausa mitmele naisele, ja oli kirjas veel erinevaid värvikaid detaile. Ma näitasin kõik talle ära ja ütlesin, et sellistes asjades mind süüdistatakse.

Siin pole võimalik minu perele rohkem haiget teha. On täiesti selge, et kogu see teema avalik lahkamine on väga ebaproportsionaalne või siis karistus kõigi minu pattude eest, mis ma elu jooksul olen teinud. Ma kordan veel kord, et ma ei ole pühak, kindlasti on ka mul asju, mida häbenen. Kindlasti on see osaliselt rünnak minu isiku ja karjääri pihta.

- Kui teie abikaasa selle läbi luges, mismoodi ta sellesse suhtus?

Ta oli šokis. Ma ei olnud sel hetkel, kui ta seda luges, Tallinnas. Ta oli šokis, minu peale vihane. Võite arvata, et ta ei olnud väga heas tujus selle peale. See tegi talle väga haiget.

Ma ütlesin, et jah, me käisime ja tantsisime ja asi võis minna üle piiri. Ma arvan, et ükski naine, kes sellist asja kuuleb, ei tunne selle üle rõõmu. Ma olen ülitänulik selle üle, et mul on nii mõistev abikaasa. Ta on võib-olla isegi liiga mõistev, paljud naised nii mõistvad ei oleks.

- Kas oli hetkekski õhus variant, et äsjasõlmitud abielu kolmandat kuud enam ei näe?

No muidugi oli. Muidugi oli. Kui sain selle meili, kus kirjutatud väga pikalt ja põhjalikult ja ajakirjanik viskas õhku, et ma olin lähenenud lausa mitmele naisele. Et neil on kõigi tunnistused olemas. Ta esitas mulle kindlas kõneviisis väite, et tal on kolmelt inimeselt tunnistus, mida tal päriselt ei olnud. See on jama.

- See on sõna-sõna-vastu-olukord.

Tegelikult ongi. Ma rääkisin täna inimestega, kes seda valdkonda väga hästi tunnevad, ja nad väitsid, et inimene, kelle kohta selline väide üles visatakse, on täiesti kaitseta. Minu siiras soov oli saada aru, miks selline tahtmine sellest avalikult rääkida üldse on.

- Miks siis?

Esiteks see, mida ma juba kirjeldasin. Teiseks see, et tal oli häbi ka mitmete teiste delegatsiooniliikmete pärast.

Siis ma küsisin, miks on mind vaja nii suurelt rünnata ja kas seda ei võinuks mulle otse ette heita. Siis ta ütles, et ta arvab, et ma poleks tema telefonikõnet vastu võtnud. Ta arvas, et ma ei pane seda tähele ja ma ignoreerin teda. Et ütlen, et kuule, kes sa selline oled, ma ei taha sinuga üldse rääkida. Tal oli minu suhtes väga tugev eelarvamus. Ma küsisin, et nüüd, kui sa mulle paar päeva tagasi SMSi saatsid, et räägime, kas ma siis võtsin sinuga ühendust? Ta ütles, et jah, võtsid.

Sellise eelarvamuse vastu ongi võimatu midagi teha. Ma kohtusin selle naisega soovist hoida ära avalikku skandaali ja säästa oma lähedasi sellest avalikust tormist. Me oleme täna (eile – toim) näinud, et sõna on võtnud paljud inimesed, kes ei ole seal ise kohal viibinud.

- Näiteks teie erakonnakaaslane Kristen Michal, kes ütles: «Arvan, et Taavi teeb oma kõrgest eetikst lähtudes otsuse, mida avalikkus mõistab.» Kas jutt on sellest, et loobute asespiikri kohast?

Sellises olukorras poliitilise vastutuse võtmine on igal juhul mõistlik. Ja igal juhul, kui minu vastu on kellelgi süüdistused – sõltumata sellest, kas ma olen valmis neid omaks võtma osaliselt või tervikuna –, ma ei taha, et minu lähedased oleksid pikalt selle löögi ja surve all. Ma ei taha oma erakonda, mis ei ole absoluutselt selle olukorraga seotud, hoida surve all ja ma olen absoluutselt valmis riigikogu asespiikri kohast loobuma. Kui see on see hind, kui on vaja… Ma olen valmis seda tegema, jah.

- Lähete homme (täna – toim), ütlete, et siin on paber?

No me peame seda tehnilist poolt vaatama, seda ei saa päris suvalisel hetkel teha. Jah, ma olen sisimas selle otsuse langetanud.

- Riigikokku jääte?

Ma arvan, et mul on, mida eesti rahvale poliitikuna anda, kuigi ma saan väga hästi aru, et sellise massiivse rünnaku tagajärjel on minu poliitiline tegevus oluliselt raskendatud. Sõltumata sellest, kui hea või halb olen ma näiteks välispoliitikas või rahanduspoliitikas. Ma usun, et veel jupp aega tuletatakse suure rõõmuga meelde, et mingi jama tal seal Malaisias ikkagi oli, küllap oli siis ikkagi süüdi ka. See jääb mind saatma, ma olen sellega arvestanud.

- Ja õppetund?

See on minu elu kõige valusam õppetund. Ma loodan, et õppetund ka kõikidele nii minu sõpradele kui ka konkurentidele poliitikas. Õppetund on ka see, et mina kindlasti ei tõtta kommenteerima, kui kellegi teise kohta selline süüdistus õhku visata.

- Kas te tunnete, et see oli lõks teile?

(Paus.) Ma ei tea. Ma tõesti seda ei oska öelda, sest kui ma lepin kokku inimesega kohtumise ja sellele kohtumisele tuleb kohale ka ajakirjandusväljaande fotograaf, siis ilmselt seal on mingi kogus etteplaneeritust. Kui ma tunnetan, et on ilmselt teadlikult lisatud mingit vürtsi nendele sündmustele…

Mis tegelikult minu jaoks ei muuda asja. Kui seal oleks olnud kas suudlemine või mitte suudlemine, siis ma ei oleks häbenenud ka seda tunnistada. See ei ole põhiline. Aga kui seda on selliselt konstrueeritud, ja ilmselt mitme nädala jooksul, siis järelikult… ma ei tea, kas see on lõks, kas see on tahe mind hävitada.

Eile (üleeile – toim), kui ma selle naisterahvaga rääkisin, siis mul ei tekkinud sellist kahtlust. Ta jättis mulle siira mulje, aga pärast selgus, et fotograaf oli ukse taga. Ta ütles, et mõistab, kui tähtis on see minu jaoks ja minu abikaasa jaoks, et minu laps ei peaks sellest avalikult lugema ja oma klassikaaslastelt kuulma. Ta ütles, et me saame asjadest ühtmoodi aru. Ta ütles, et ta lubab mind säästa ja lubab säästa minu palvel ka kõiki delegatsioonikaaslasi.