Ülevaade: tuntumad juhtumid Eestis, kui politseinik on tulistanud inimest

Politsei lasi kaitseministeeriumisse tunginud Karen Drambjani maha.

FOTO: Toomas Huik

Eestis on viimaste aastakümnete jooksul tulnud ette arvukalt juhtumeid, kui politseinik on kasutanud kurjategija peatamiseks teenistusrelva.

Kui sündmused on arenenud nii kaugele, et politseinikul tuleb lasta agressiivse inimese suunas, on see sageli lõppenud korrakaitsjate vastu käe tõstnu jaoks surmaga.

Politseinik tulistas Viljandimaal teda noa ja kirvega rünnanud meest

Viimane avalikkuse tähelepanu pälvinud teenistusrelva kasutamise juhtum leidis aset kaks aastat tagasi Viljandimaal.

39-aastane raskes joobes mees ründas 21. novembril 2015 Halliste vallas tööülesandeid täitnud politseinikke noa ja kirvega. Politseinikud kutsus sündmuskohale mehe abikaasa, kes teatas häirekeskusele oma agressiivselt käituvast mehest.

Kohale sõitnud politseipatrullile tuli eramu territooriumil vastu mees, kes hoidis käes kirvest ja nuga. Mees viskas esmalt politseinike suunas kirve ning lähenes siis noaga. Korduvatele käsklustele nuga ära panna mees ei allunud ning politseinik tegi kaks hoiatuslasku. Mees ei rahunenud ega allunud jätkuvatele politseiametnike korraldustele.

Lisajõuna suunati sündmuskohale ka teine patrull. Kuna ründaja ei allunud endiselt politseinike korraldustele, vaid lähenes ka hiljem sündmuskohale jõudnud politseinikele nuga käes, sooritas üks neist veel kolm hoiatuslasku ja viis suunatud lasku nuga hoidva käe tabamiseks.

Politseinikud lasid kaitsepolitseiniku tapnud mehe tulevahetuses maha

Kaitsepolitseinikud ja politseinikud otsisid 4. mail 2012 Põlvamaal Orava vallas Piusa külas läbi relvaäris kahtlustatud Peeter Waaksi elukohta. Mehe isa Ago Ursel Waaks avas ootamatult vintraudsest püssist OP-SKS tule. Hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Taluniku enda lasid politseinikud tulevahetuses maha.

Majaomanik Peeter Waaks ise tulevahetuse ajal talus ei olnud. Kohus mõistis mehe hiljem ebaseaduslikus relvaäris süüdi ja karistas teda vangistusega.

Politseinik lasi maha oma naise tapnud ja korrakaitsjaid rünnanud mehe

Narvas lasi politseinik 15. märtsil 2012 maha mehe, kes ründas peretüli lahendama kutsutud politseinikke. Narva politsei sai ööl vastu 15. märtsi teate, et Tallinna maanteel asuvas kortermajas on 66-aastane mees lubanud tappa oma naise. Kohale sõitnud politseipatrullile mees ust ei avanud, vaid ähvardas läbi ukse karjudes kõik ära tappa.

Kohale kutsuti päästeteenistus, kes ukse praokile avas. Korterisse püüdis siseneda konstaabel, kuid korteris viibinud mees ründas teda noaga. Politseinik viga ei saanud, kuna tal oli seljas kuulivest. Peale rünnet väljus korteris viibinud mees trepikotta ning ründas koridoris viibinud komissari noaga, kes samuti viga ei saanud.

Konstaabel tulistas ähvardusi karjunud ja ründamist jätkanud mehe suunas mitu lasku teenistusrelvast. Mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Korterisse sisenedes leiti sealt 66-aastase naise noahaavadega surnukeha.

Politseinik tulistas Otepääl patrulli noaga rünnanud meest

Otepääl ründas noa ja kaikaga relvastatud mees 16. novembril 2011 politseinikku, kes oli sunnitud kasutama teenistusrelva.

Patrull märkas Otepääl meest, kes kõndis, pikk nuga vööl. Korraldusele nuga ära anda mees ei allunud, vaid põgenes. Politseinikud hakkasid talle järele sõitma ja teavitasid sündmusest ka teist patrulli. See märkaski veidi maad eemal põgenejat.

Patrullautode lähenedes põikas mees kõrval asuvasse aeda, väljus sealt puidust kaikaga ja ründas sellega politseiautot, purustades sõiduki klaasi. Seepeale autost väljunud politseinikke ründas mees noaga.

Üks politseinik sai kergemaid käevigastusi. Teisele politseinikule tekitas ründaja vigastusi keha piirkonda. Mees jätkas noaga liikumist politseiametnike poole ega allunud korraldustele nuga ära anda ja politseinik kasutas teenistusrelva. 1948. aastal sündinud ründaja sai kuulitabamuse jäsemetesse.

Raskemalt viga saanud politseinik ei ole seni teenistusse naasnud.

Rünnak kaitseministeeriumile

Armeenia päritolu jurist Karen Drambjan tungis 11. augustil 2011 Tallinnas kaitseministeeriumi hoonesse ning tulistas tööülesandeid täitnud relvastamata inimeste suunas. Ministeeriumitöötajatel õnnestus põgeneda. Mees varjus ministeeriumi hoonesse ning järgnes tulevahetus, milles sai kaks politseinikku kergelt vigastada. Karen Drambjan hukkus tulevahetuses politseinikega.

Uurijad jõudsid järeldusele, et Drambjan tegutses üksi ja kaasosalisi tal ei olnud. Rünnaku lõplik eesmärk jäi uurimise käigus selgusetuks. Tunnistajate ütluste põhjal võib järeldada, et üks rünnaku motiive võis olla Drambjani soov endale tähelepanu tõmmata, mis andnuks talle võimaluse oma ideid ja vaateid laiemalt levitada.

Mees tulistas Tallinnas Seebi tänaval politseinikke vintpüssist

Tallinnas Seebi tänaval tulistas 37-aastane Pavel 9. märtsil 2011 vintpüssist peretüli lahendama kutsutud politseinike suunas. Pavel sooritas lasu, mis ei tabanud. Politseinik andis mehele korralduse relv maha panna, millele viimane ei reageerinud. Seepeale tulistas politseinik teda ametirelvast vaagna piirkonda. Politseinikud andsid mehele koha peal esmaabi ning kutsusid kiirabi, mis Paveli haiglasse viis. Politseinikke tulistanud Pavelit oli varem kuus korda kriminaalkorras karistatud.

Haavatud politseinikud tapsid tulevahetuses kurjategija

Tallinnas reisisadama D-terminali lähedal lasid politseinikud 27. novembril 1999 maha neid tulistanud ja haavanud autoröövli. Sündmused said alguse, kui politseipatrull läks pahaaimamatult aitama raudteerööbastele kinni jäänud auto juhti.

Varem tapmise eest vanglas istunud Anatoli Jaskalainen tulistas püstolist TT kesklinna politseijaoskonna politseinikke Dmitri Kallot ja Vjatšeslav Vassiljevit, kui need lähenesid Anatoli röövitud Mercedes-Benz 200-le. 32-aastane Jaskalainen oli auto röövinud kümmekond minutit varem.

Jalga haavatud Kallo ja rindkeresse tabamuse saanud Vassiljev avasid vastutule ning tabasid põgenevat kurjategijat esmalt jalga ja kätte. Umbes 15 meetri kauguselt tulistas üks politseinikest Anatolile rindu surmava kuuli.

Mõlemad politseinikud kandsid kuulivesti. Vassiljevit tabas kuul rindu vesti küljel asuvast ühenduskohast. Kere läbistanud kuul peatus kuulivesti teises pooles ega vigastanud õnnekombel ühtegi elutähtsat organit. Mõlemad politseinikud pääsesid peagi kodusele ravile.

Traagiline juhtum Tallinnas Kaupmehe tänaval

Politseinike töös tuleb ette ka saatuslikke vigu. 1995. aasta aprillis tulistas politseinik operatsiooni käigus ekslikult surnuks autos istunud naise, kellel oli väike laps süles.

Tallinna politseiprefektuuri kriminaalinspektor Ivar-Vahur Fuks tulistas 26. aprillil Tallinnas Kaupmehe tänaval juhuslikku autos istunud naist poole meetri kauguselt püstolist pähe. Tallinna kriminaalpolitsei oli seal kinni võtmas petturluses kahtlustatavaid kurjategijaid. Auto ligiduses ühtegi kurjategijat polnud. 23-aastasel Piret Lindel oli süles poolteiseaastane tütar. Naine suri saadud vigastusse.

Politseinik selgitas hiljem, et auto aken peegeldus ning talle tundus, et autos olev inimene haaras relva.

Kohus mõistis politseiniku süüdi tahtlikus tapmises ning ta asus kandma seitsmeaastast vanglakaristust. Kahe aasta pärast pääses ta siiski vabadusse, kuna president Lennart Meri andis talle armu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles