Vastuseks haridusminister Jaak Aaviksoo palvele tuua välja kitsaskohad Eesti hariduses on kolm haridusorganisatsiooni väljendanud vajadust suunata enam lapsi õpilaskodudesse, kus oleks turvaline keskkond nii toimetulekuraskustes perede lastele kui ka neile, kelle vanemad töökohustuste tõttu kodus ei ole.
«Algkoolist alates, kuid kasvaval määral põhikoolis ja gümnaasiumiastmes on liiga paljud õpilased sisuliselt järelvalveta, olles ühekülgsel dieedil, ekraani eest istumisest ja magamatusest kurnatud,» võttis oma kirjas ministrile probleemi kokku Eesti Eripedagoogide Liidu president Vello Saliste. Et olukorda parandada, tuleks tema hinnangul peale pikapäevarühma võimaluse laiendamise ja lastevanemate koolitamise suurendada ka õpilaskodu kohtade arvu.
«Kui me täna räägime, et vanemad lähevad tööpuuduse tõttu välismaale tööle või otsivad tööd teistes linnades ja valdades, siis minu küsimus on see, et kes võtab vastutuse laste kasvatamise eest?» küsib ka lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm. «Loomulikult õpilaskodu ei saa vanema rolli üle võtta, aga ta pakuks lastele turvalist keskkonda,» sõnas Tamm Postimees.ee’le.
Ta tõi näite, et ühe Tallinna koolidirektori poole pöördus lapsevanem, kes ei leidnud Eestis tööd ja pidi välismaale tööle minema. Õpilase klassijuhataja hakkas üksi Eestisse jäänud last aeg-ajalt külastama, kuid samas ei ole see Tamme sõnul jätkusuutlik lahendus.
«Küsimus on see, et kui elu on nii nagu on – lapsevanemad otsivad tööd ja lapsed vajavad samal ajal järelevalvet ning abi, siis õpilaskodud on üks alternatiiv, kuidas seda parimal viisil ja kõige valutumalt korraldada,» osutas Tamm. Kuivõrd riiklik õpilaskodude toetus ei ole mõeldud välismaal töötavate vanemate lastele, võiksid vanemad vajadusel ka ise õpilaskodu koha eest maksta, leiab Tamm.
Nn koolkodude küsimuse on tõstatanud Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, kuid nemad on peamise sihtrühmana märkinud lapsed, kelle elamine kodus on raskendatud – näiteks alkohoolikutest vanemate või koduvägivalla all kannatavatele alaealistele.
Riiklik toetus 682 õpilasele
Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas aastateks 2009-2012 on ühe eesmärgina välja toodud õpilaskodude kohtade loomise ja pidamise toetamine toimetulekuraskustega perede lastele, kelle kodune olukord ei toeta lapse hariduse omandamist. Eesmärgiks on seatud, et riiklikult toetatud õpilaskodu kohtade arv tõuseb 1300 kaasajastatud õpilaskodu kohani.
Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles täna Postimees.ee'le, et õpilaskodu kohtade arv on viimased kaks-kolm aastat püsinud muutumatuna.
Õpilaskodu riiklikult toetatavad kohad on hetkel 40 kooli juures ja kokku toetatakse käesoleval aastal 682 õpilase elamist õpilaskodus. Kuigi koolid on taotlenud õpilaskodu kohti veidi rohkem, ei ole nende taotlust võimalik rahuldada seadusest tulenevate piirangute tõttu.
«Õpilaskodu riiklik kohatoetus on mõeldud põhiharidust omandavatele lastele, kelle pere on toimetulekuraskustes. Õpilaskodu toetus ei ole mõeldud lastele, kelle vanemad töötavad välismaal või kes soovivad õpilaskodu muudel põhjustel,» selgitas Ladva.
Aprilli alguses pöördus haridusminister Jaak Aaviksoo haridus-, teadus-, keele- ja noortevaldkonna esindusorganisatsioonide ja koostööpartnerite poole ning palus neil sõnastada peamised kitsaskohad ja nende lahendused hariduses.
«Lähema kuu jooksul ongi minu esmane siht välja selgitada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut aeglustavad või takistavad peamised kitsaskohad ning kavandada lahendusi nende kitsaskohtade ületamiseks,» kirjutas Aaviksoo.