/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2013/02/27/1608752t1h72b0.jpg)
Kavandatav haigekassaeelnõu peaks tagama tervishoiu stabiilsema rahastuse, kuna riik hakkab haigekassa eelarvesse täiendavalt panustama mittetöötavate pensionäride pensionilt. Kriitikute sõnul võib tervishoiuteenuste ebaproportsionaalne kallinemine tasakaalu aga uppi lüüa.
Septembri lõpus esitas sotsiaalministeerium riigikogu juhatusele uue haigekaasa seaduse eelnõu. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul on kavandatud eelnõu mõte ühelt poolt suurendada haigekassa tulubaasi ja teisalt integreerida teenuseid, mida täna on osaliselt rahastatud riigieelarvest. Ta lisas, et nende haigekassa alla toomine soodustaks ka loomuliku sünergia tekkimist.
Täna kehtib Eestis solidaarne ravikindlustus, mille järgi maksavad tööl käivad inimesed oma sissetuleku pealt 13 protsenti ravikindlustusmaksu. Selle eest osutatavaid tervishoiuteenuseid on võimalik kasutada ka neil, kes sotsiaalmaksu ei tasu, näiteks lastel ja pensionäridel.
Ent erinevad analüüsid on näidanud, et sellisest süsteemist ei piisa Eesti demograafilises olukorras, kus tööealise elanikkonna hulk väheneb, samas tervishoiuteenuseid enim vajavate pensionäride ja eakate inimeste hulk aina kasvab.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) lisas, et juba 2005. aastal juhtis Maailma Terviseorganisatsioon tähelepanu sellele, et Eesti ravikindlustussüsteem on erandlik ja tegi soovitusi, et olemasolevat süsteemi võiks täiendada muude, stabiilsemate tuludega, nii nagu mitmed teised riigid Euroopas teinud on.
Sellest tulenevalt hakkab riik haigekassasse panustama täiendavalt riigieelarvelise eraldisega, mida arvestatakse mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt. Kui praegu laekub haigekassale 13 protsenti töötaja palgalt makstud sotsiaalmaksult, siis eakate eest hakkab riik panustama järk-järgult.
Järgmisel aastal maksab riik mittetöötavate pensionäride eest haigekassa eelarvesse seitse protsenti, 2019. aastal kümme protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti. Tänu sellele laekub haigekassa eelarvesse järgmisel aastal lisaraha 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Koppeli ja Küti hinnangutel tagab uus tulubaasi valem ühes kasvava pensioniga ning pensionäride arvu suurenemisega riigieelarve eraldiseisva stabiilse kasvu. Riski, et pensionäride või pensionite arv langeks, ja seega planeeritavad tulud ei kata kulusid, nende sõnul ette näha ei ole.
Sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri (Reformierakond) selles veendunud ei ole ja ütles Postimehele: «Ma arvan, et see raha saab kiiremini otsa, kui meil julgetakse tunnistada.»
Ta on arvamusel, et tervishoiteenustele suunatud lisaraha kulutatakse kõik suures osas ära. «Aga asi on ju selles, et tervishoiuteenused kallinevad pidevalt,» märkis ta ja lisas, et natukese aja pärast juhtub ilmselt nii, et täiendav summa enam ei kasva ja see hakkab liikuma kogueelarvega enamvähem samas rütmis.
Lauri viitas ka sellele, et uuest aastast tuleb haigekassa poolt pakutavaid teenuseid juurde. «Nii kaua kui neid protsente tõstetakse, tuleb raha juurde ja selle arvelt justkui saaks haigekassa kulutada rohkem.»
Haigekassa seaduse eelnõu suurimaks kriitikaks on Küti sõnul olnud see, et ministeeriumi poolt puudub eelnõu väljatöötamise kavatsus. Samuti on kriitikud välja toonud, et erinevatest tuluallikatest finantseeritavad kulud tuleks hoida eraldi.
Viimast muudatust soovib eelnõus näha ka Reformierakonna fraktsioon. «Et ei tekiks kiustatust kindlustussüsteemi kogutud raha eest hakata kinni maksma neid asju, mis tegelikult peaksid riigi vastutuses olema,» põhjendas Lauri.
Nädala algul ilmus Postimehes ka endise sotsiaalministeeriumi ametniku ja Tartu ülikooli õppejõu Liis Roovälja arvamuslugu, milles ta muuhulgas väitis, et kogu tervisevaldkonna kulude suunamine haigekassasse tekitab pikas perspektiivis olukorra, kus arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet ei parane ning lisaraha hulk jääb minimaalseks.
Koppel kommenteeris resoluutselt, et selline väide on vale, sest haigekassa eelarve kasvab iga aasta. Ta lisas, et tõenäoliselt hakkab kasvama ka makstava toetuse suurus. «Kuniks kasvab pensionäride arv ja keskmine pension, kasvab ka see keskmine summa, mida riik igakuiselt haigekassale maksab.»
Teistpidine ettekujutus on võinud inimestele tekkida Koppeli sõnul seoses eelnõuga koos esitatud tabelitest. «See on täiesti arusaadav, et süvenemata ja kui tahta kõike kritiseerida, siis on see võimalik,» arvas ta ja lisas, et eelnõuga esitatud tabelites on aluseks võetud täna reaalselt eksisteerivad arvud.
«Meil ei olnud eelnõu koostamisel võimalik võtta aluseks mingeid muid numbreid kui riigieelarve strateegia numbrid ja selle pealt näidata, mis on see võimalik eelarve,» ütles Koppel.
Ta lisas sedagi, et kuna tervishoius tuleb põhiline hindade kasv palgast, siis ei ole eelnõus esitatud numbrid kivisse raiutud.
«On selge, et see planeeritav samm ja täiendav rahaline süst haigekassale ei lahenda tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimust igaveseks, kuid ta on oluline samm 12-aastase tegevusetuse taustal,» lisas omalt poolt Kütt.
Teisipäevasel riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil valmistati teiseks lugemiseks ette Eesti haigekaasa seaduse eelnõud. Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul arutati asjasse puutuvate huvigruppidega läbi muudatusettepanekud, mida kokku oli 13. Ühegi ettepaneku osas istungil otsust ei langetatud ja hääletamisele lähevad need järgmisel nädalal.
Selle aasta juulis ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Postimehele, et tema üks prioriteete on parem ja kättesaadavam arstiabi ning lisas, et praeguse rahastusega ei ole võimalik seda saavutada.
Loe veel: