Koolikiusamisega seoses räägitakse enamasti õpilastest, kuid kiusatava rolli võivad koolis sattuda ka õpetajad, millist teemat arutati neljapäeval Tartus korraldatud haridusfoorumil, teatas rahvusringhääling.
Õpetajatel pole tihti võimalik end koolikiusamise eest kaitsta
16. november 2017, 23:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal tehtud uuringust selgub, et umbes kolmandik Eesti õpetajatest on olnud korduva kiusamise ohvrid. Mõnel juhul on kiusajateks kaasõpetajad, enamasti aga õpilased ja lapsevanemad, vahendas «Aktuaalne kaamera».
«Ei olda hindega rahul ja siis ei jääda ainult nii-öelda neutraalseks ja tööalaseks, vaid hakatakse ka vanemate poolt kirjadega pommitama ja psühholoogilist survet avaldama, et õpetaja muudaks näiteks hinnet,» selgitas Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.
Kiusamise viise on aga teisigi, näiteks õpetaja peale karjumine, tema eest info varjamine, alusetute kuulujuttude levitamine või õpetaja solvamine.
Filosoof Mart Raukas, kes sel teemal dokumentaalfilmi teeb, on viimaste aastate jooksul külastanud sadu Eestimaa koole ja ütleb, et probleem on laiahaardeline.
Korduv kiusamine võib viia aga nii stressi kui ka läbipõlemiseni. Mõned õpetajad on seetõttu isegi töölt lahkunud. Tugisüsteemid on erinevates õppeasutustes aga erinevad ja mõnel pool ka ebapiisavad ning seetõttu pole õpetajatel tihti võimalik end kiusamise eest kaitsta.