Ohvriabi poole pöördunud seksuaalselt väärkoheldud alaealiste hulk kasvas

Väärkohtlemine lapseeas jätab sügavad jäljed Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond aitas eelmisel aastal 97 seksuaalselt väärkoheldud alaealist, sel aastal on abi vajanud 119 alaealist.

«Ohvriabitöötaja nõustab ning suunab täiendavatele teenustele nii need kannatanud, kes on teinud politseisse avalduse, kui ka need, kelle suhtes on kuriteo toimepanemise kahtlus, kuid politseis pole veel menetlust alustatud,» selgitas ERRile sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna projektijuht Triin Raudsepp, kelle sõnul pakutakse toetust ka ohvrite pereliikmetele. Tänavu abi saanutest algatas politsei 84 alaealise puhul nende vastu toime pandud süüteo suhtes ka menetluse.

Politsei andmetel registreeriti mullu kokku ligi pooltuhat seksuaalkuritegu ja suur osa neist pandi toime laste vastu. Kõikidest seksuaalkuritegudest omakorda pooled leiavad aset internetis. 

​Politseinikele teeb muret leviv trend, kus noored filmivad ja pildistavad end alasti või intiimses situatsioonis ning jagavad seda sõbra, juhututtava või võhivõõraga. «Kas päriselus saaksid nendega kokku ja võtaksid oma riided seljast? Kogu meie elu on täna internetis, kaitskem seda,» rõhutab Põhja prefektuur. 

Täna on laste seksuaalse vägivalla vastane päev. Päev on ellu kutsutud, et teadvustada seksuaalkuritegude olemust ja märgata abivajajaid.  

Praegu saavad seksuaalvägivalda kogenud pöörduda Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikusse ja Tartu Ülikooli kliinikumi, kuid uuest aastast alustavad inimeste abistamist meeskonnad ka Ida-Virumaal ning Pärnus. Aasta alguses loodi lisaks Lastemaja, kus teevad seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks koostööd eri spetsialistid ning eelmise aasta lõpus loodi haiglate juurde spetsiaalselt seksuaalvägivalda kogenute, sealhulgas alaealiste ohvrite jaoks mõeldud keskused, mis annavad nii meditsiinilist kui psühholoogilist abi ja samal ajal koguvad vajadusel ka materjali süüteomenetluse jaoks.

Politsei kutsub inimesi üles abivajajaid lapsi märkama ja neist teada andma. Lastekaitse seadusest tulenevalt on iga inimese kohustus abivajavast lapsest teatada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud, või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Abivajavast lapsest tuleb teatada valla- või linnavalitsusele või võimalusel otse lastekaitsetöötajale ning politseile.

«Mida rohkem probleemist avalikult räägitakse, seda rohkem pöörduvad inimesed ka politsei poole,» lisab politsei.