Suur lugu: piirivalve müüb nukra saatusega kopteri maha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kui tavaliselt müüvad riigiasutused osta.ee vahendusel vanu kirjutuslaudu ja kasutatud arvuteid, siis saab iga huviline sealt soetada igati lennuvõimelise kopteri, mille politsei- ja piirivalveamet on müüki pannud 350 000 euroga.

«Eks see kopteri müümine osta.ee-s tundub kõrvalt vaadates kummaline, aga see tuleneb riigivara võõrandmise seadusest, mis kohustab (riigiasutusi – toim) vara müüma avalikul enampakkumisel ja osta.ee on Eestis ainus selline keskkond,» rääkis piirivalve- ja politseiameti lennusalga ülem Kalmer Sütt. 

Kuigi kopteri kuulutus ilmus eestikeelsesse oksjoniportaali eelmisel nädalal, usub Sütt, et selle Enstrom 480B ostjad asuvad väljaspool Eestit. Kuulutused on vastavatesse portaalidesse üles pandud.

Rahahäda on see, mis sunnib kunagi keskkonnaseire lendudeks soetatud kopteri maha müüma. Nimelt tellis Eesti uue mereseirelennuki, mille hind kujunes dollarikursi muutumise tõttu plaanitust kõrgemaks.

«Kuna see lennuk toodeti USAs, siis vahepeal toimunud dollarikursi muutus pani suure põntsu,» selgitas Kütt.

Nii tuligi PPA-l leida raha tekkinud puudujäägi katmiseks ning selleks on otsustatud maha müüa nii kopter kui ka senine seirelennuk L-410.

Müügis olev kopter Enstrom 480B ootab uut omanikku lennusalga angaaris.

FOTO: Eero Vabamägi

Nukra saatusega tiivuline

Enstromi saatus Eestis pole olnud just kuigi helge ning probleeme on sellega olnud üksjagu. «Mõni hetk oli see olemas, siis jälle ei olnud ja lõpuks sa enam ei arvesta sellega,» tunnistas Sütt. Enstromi hooldamiseks vajalik tüübipädevus oli kahel inimesel ning uute inimeste koolitamine oleks olnud kallis ja keeruline, kuna seda Euroopas ei tehtud.

Kuigi laias laastus USA ja  Euroopa lennundusnõuded kattuvad, siis teatud määral siiski oli erinevusi nii koolitusprogrammile kui ka koolitajatele. «Kui kopter meile tuli, siis need reeglid ei olnud nii paigas ja meil oli lennuametiga läbirääkimisruumi, aga täna see enam läbi ei läheks,» tunnistas Sütt.

Probleemne kopter

  • Enstrom 480B kopteri tellis keskkonnainspektsioon 2006. aastal seirelendude jaoks ning kopter maksis toona 11 miljonit Eesti krooni (700 000 eurot).
  • Firma Enstrom Helicopter Corporation vaidles Eesti riigiga pikalt, kes peab tasuma 1,9 miljoni krooni suuruse käibemaksu.
  • Eestisse jõudnud kopter jäi kaheksaks kuuks seisma, sest USA saadud koolitus ei vastanud Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.
  • 2012–2016 venisid kopteri remondid pikale seoses varuosade halva saadavusega.

Tootjat ei huvitanud

Mõned aastad pärast kopteri soetamist tekkisid ka probleemid varuosade saamisel. «Ühel hetkel müüdi kuhugi Aasiasse suur kogus neid koptereid ja siis ei olnud neil (Enstrom Helicopter Corporation – toim) aega enam meiega tegelda,» rääkis Sütt. Varuosade puudumise tõttu jäi venima ka kopteri hooldus. Süti sõnul peab piloot lendama teatud aja jooksul kindla aja, et pädevus ei aeguks.

«Kui kopter korda sai, siis kulus aega pädevuse taastamiseks, natukene saime töötada ja juba tuli uus tehniline probleem, mille korda saamine võttis kaua aega,» kirjeldas lennusalga ülem.  

Lennusalga juhi Kalmer Süti sõnul on Enstrom hästi hoitud.

FOTO: Eero Vabamägi

Süti sõnul loeb õhusõiduki puhul loomulikult vanus, aga märksa olulisemad on lennutunnid, millest sõltuvad edasised  kulutused. «Meie kopter on vähe lennanud – 1600 tundi  ja selle vanuse kohta on seda vähe,» sõnas lennusalga ülem. Ta kinnitas, et piirivalve lennusalk on tiivulist hästi hoidnud.

Palju eeliseid

Sütt tunnistab, et piirivalve jaoks olid Agusta Westlandi kopterid olulisemad ja nendega tegeleti esmajärjekorras.  Lennusalga juhi sõnul on Enstromil palju eeliseid võrreldes piirivalve lennusalga käsutuses olevate Agusta Westlandi kopteritega.

«Agustaga lennates on piiripatrulli puhul vaja kolme meeskonnaliiget, siis Enstromi puhul on vaja vaid ühte pilooti, rääkimata kütusekulust,» tõi ta näite. Enstromi kopteris istub piirkonda hästi tundev piirivalvur piloodi kõrval, väljavaade on üle 180 kraadi, Agustas aga tuleb tal istuda piloodi selja taga teisel pool seina ning ka vaateväli piirdub küljeaknaga.

«Meie kogemuse kohaselt on see hea, kui mitte öelda väga hea kopter visuaalseteks vaatluslendudeks,» kiitis Sütt kopterit.

Enstrom 480B sobib väga hästi vaatluslendudeks, sest vaatleja, olgu selleks siis piirivalvur või keskkonnainspektor, istub piloodi kõrval.

FOTO: Eero Vabamägi

Kaks kopterit erakätes

Eestis on praegu tsiviilkasutuses üks sama tüüpi kopter, hiljuti oli veel üks ka ühe erapiloodi valduses. Süti sõnul võis oma osa erakopterite soetamisel olla  ka teadmisel, et seni on piirivalves ametis tehnikud, kel on pädevus nende hooldamiseks. Süti sõnul on Enstrom oma olemuselt sama kopter kui ärimees Oleg Grossi lennumasin H130. Hoolduse välpade ja lihtsuse poolest on kindel eelis siiski Grossi kopteril.

«Kui sa lähed kopteri piloodiks õppima, siis saad pädevuse kolbmootoriga kopteriga lendamiseks. Sellel on turbiinmootor ning sellega lendamiseks on sul vaja järgmist koolitust,» selgitas ta. Süti sõnul on Eestil ühel erapiloodil see pädevus ka olemas. «See on kõik tehtav, iseküsimus, kas sellel on mõtet,» lisas ta.

Kui tuua paralleele automaailmaga, siis võiks müügil olevat Enstromi võrrelda Toyota Aurisega. «See on suhteliselt hea jõudluse ja lennuomadustega kopter,» iseloomustas ta  lennumasinat. Süti sõnul on eraisikul kindlasti odavam ülal pidada kolbmootoriga Robinson44, sest see mootoritüüp on laialt levinud ning hooldust on lihtsam teha.

Kopteripiloot Tanel Libliku sõnul on Enstrom väga hea kopter treeninglendudeks.

FOTO: Eero Vabamägi

Enstromiga  saab teha huvisõite, oma tarbeks lennata. Samuti sobib see väga hästi elektriliinide ülevaatuseks ja kontrollimiseks. Sellega ei saa teha meditsiinilende, sest sinna ei mahu sisse lamav patsient, ka ei tohi sellega lennata mere kohal, sest tal on üks mootor. Ka ei sobi see päästelendudeks, kuna sel puudub vints ning kannatanud ei mahu peale.

Eesti vajab uut kopterit

Kuigi praegu müüakse üks kopter maha, siis Süti sõnul oleks Eestile uut kopterit vaja, et tagada nii parem saadavus meditsiinilendudeks kui ka Ämaris ja Leedus Šiaulias baseeruvate NATO hävituslendurite päästmine õnnetuse korral. «Need on väga hinnalised lennukid ja mehed ning kopterid peaksid 24/7 olema valmis reageerima 15 minuti jooksul,» selgitas Sütt.

Eestis vastutab päästelendude eest piirivalve lennusalk ning öösiti on reageerimisaeg 60 minutit. «Juurde oleks vaja ühte kopterit ja kahte meeskonda, et saaksime hakata ööpäev läbi lennuväljal baseeruma,» selgitas Sütt. Samuti on jätkuvalt suur vajadus piiripatrulllendude järele idapiiril.

Osta.ee-s on Enstromi kopter müügil alghinnaga 350 000 eurot ning Süti sõnul on esimesed huvilised olnud USAst. Detsembris tuleb müügile ka seirelennuk L-410 ning kokku loodab riik kahe lennumasina müügist teenida 600 000 eurot.

Kui Enstrom müüakse Süti sõnul ilmselt erakätesse, siis seirelennuki vastu tuntakse juba huvi veel enne selle müükipanekut. «Leedu ja Läti said teada, et me paneme lennuki müüki ja tunnevad asja vastu huvi, sest neil endil täna mereseirevõimekust pole,» ütles Sütt.

Jüri ringtee kandis käivad piirivalve lennusalga kopterid treenimas.

FOTO: Eero Vabamägi

Tagasi üles